Audiitortegevuse seaduse olulised muudatused vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale

Riigikogus läbisid audiitortegevuse seaduse muudatused 14. juunil kolmanda lugemise ning vastuvõetud seadus on saadetud Vabariigi presidendile välja kuulutamiseks. Muudatusi oli kokku tervelt 178 ning neist 23 jõustub juba 1. juulil, suurem osa 1. septembrist 2017.

Seaduse muudatuste terviktekst on kättesaadav SIIT  (vt tekstid / kolmas lugemine / vastuvõetud seadus). Sätetest paremaks arusaamiseks soovitame tutvuda ka seaduse muudatuste seletuskirjaga ja avaliku huvi üksuste osas vastava Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega SIIN.

Et suveperioodil ja puhkuste ajal ei pruugi  AudS olla just parim lugemiseelistus ning kuna muudatuste hulk on pigem suur ning nende sõnastus audiitortegevuse seadusele iseloomulikult mitte kõige lugejasõbralikum, annan alljärgnevalt lühikokkuvõtte olulisematest vandeaudiitoritele ja audiitorettevõtjatele kohalduvatest muudatusest.

Muudatuste väljatoomisel alustan kõige olulisemast – muutus avaliku huvi üksuse määratlus (AudS § 13). Alates 1. juulist 2017 loetakse avaliku huvi üksusteks vaid pangad, kindlustusandjad ning börsil noteeritud äriühingud, mistõttu väheneb mitmekordselt nii AHÜ-de arv, kui ka nende audiitorettevõtjate arv, kellel on AHÜ-dest kliente. AHÜ-le kutseteenuse osutamine toob seoses määruse jõustumisega kaasa olulisi piiranguid, mistõttu on avaliku huvi üksuste koosseisu piiramine Eesti väikest majanduskeskkonda silmas pidades minu arvates õigustatud.

Mõningate nõuetega peavad arvestama nii vandeaudiitorid kui ka audiitorettevõtjad, eelkõige on nendeks avaliku huvi üksustele kutseteenuse osutamisest tulenevad nõuded. Olenevalt kliendibaasist tuleks klientidele selgitada ka auditikomiteedega seotud muudatusi, eelkõige auditikomitee moodustamise kohustuse kriteeriume - AudS § 99 lg 1, nõudeid koosseisule AudS § 97 lg 3, 4, 41 ja auditikomitee täiendavaid ülesandeid – AudS § 98.

Järelevalve süsteemi ümberkujundamine, selle korraldus, sh rakendusaktide muudatused on seaduse muudatustes iseseisev suur blokk. Järelevalve audiitortegevuse osutamise üle koondub  peamiselt audiitortegevuse järelevalve nõukogu kätte.  Pärast järelevalve korraldust reguleerivate õigusaktide valmimist avaldatakse muutunud rakendusaktid, sh menetlusi reguleerivad korrad Audiitorkogu veebilehel. Menetlused, mida on alustatud enne 1. septembrit 2017, viiakse lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud korra kohaselt. Seega, välja arvatud juhul, kui uus kord näeb ette teistsugused nõuded, lõpetab enne 1. septembrit 2017 alustatud kvaliteedikontrollid või distsiplinaarmenetlused Audiitorkogu juhatus.

Nüüd muudatustest täpsemalt. Alljärgnevalt on need esitatud kolmes osas – muudatused vandeaudiitorile, audiitorettevõtjale ja tulenevalt avaliku huvi üksustele kutseteenuse osutamisest.

I Muudatused vandeaudiitorile, s.h tulevasele vandeaudiitorile

• suurenes vandeaudiitori kutseeksami tasu ülempiir (AudS § 16 lg 2 p 1 ja 2, alates 01.07.2017) – konkreetse tasu kinnitab järelevalvenõukogu;
• täpsustati, et täiendusõppe vabastuse korral väheneb kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse (AudS § 24 lg 61, alates 01.09.2017);
• kehtestati sõltumatusenõue usalduskliendist ja tegevuspiirang usalduskliendi juhtkonna liikmeks asumisel (AudS § 47 ja 471, alates 01.09.2017;
• sätestati kliendilepingu ja vandeaudiitori aruande allkirjastamise keeld täiendavale kutseeksamile suunamisel, kui eksamit ei ole sooritatud (AudS § 65 lg 5, alates 01.09.2017);
• kehtestati kohustuslik rotatsiooninõue seitsme järjestikuse aasta järel audiitorteenuse osutamisel klientidele, kes on kohustatud moodustama auditikomitee § 99 lg 1 alusel (§ 651, alates 01.07.2017);
• vähendati vandeaudiitori liikmemaksu alammäära (50 eurot) ja kehtestati ülempiir 100 eurot, tasumise tähtaeg jäi samaks - 10. november (AudS § 106 lg 4, § 107 lg 2, alates 01.09.2017).

II Muudatused audiitorettevõtjale

• tunnistati kehtetuks säte, et oma nimel vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorühingu peamine ja püsiv tegevus (AudS § 7 lg 3 teine lause, alates 01.09.2017).
• kõigi auditi kliendilepingute minimaalne kestus on kaks aastat, varasem lepingu lõppemine on võimalik vaid mõjuval põhjusel. Selgitused lepingu lõpetamise kohta tuleb esitada AJN-le (§ 55 lg 12, alates 01.07.2017 ja § 57 lg 3);
• muudeti dokumentide säilitamise tähtaega kutse või tegevusloa kehtivuse lõppemisel  - enne seitse, nüüd kaks aastat (AudS § 60 lg 7, jõustub 01.09.2017);
• kutsekindlustuslepingus kindlustussumma ja omavastutuse määratlemiseks täpsustati, et kliendilepingu tasud on viimasel lõppenud tegevusaruande perioodil väljaantud audiitorteenuse aruannete aluseks olnud töövõttude eest kliendilepingus ettenähtud tasud (AudS § 64 lg 21), samuti täpsustati kindlustuslepingus kindlustussumma  vastavusse viimise tähtaega – 50 päeva pärast viimase tegevusaruande perioodi lõppemist – sama  lg 4 jõustub 01.09.2017);
• auditi kohustuse puhul vähemalt 2 olulise  näitaja ületamisel muudeti töötajate arvu – vähemalt 50, enne vähemalt 60 töötajat (AudS § 91 lg 1 p 3, jõustub 01.07.2107)
• auditi kohustust ei ole enam aktsiaseltsidel, millel on 1 või 2 aktsionäri (AudS § 91 lg 3, jõustub alates 01.09.2017);
• lisaks tegevusloamaksule kehtestati uus tasu liik -järelevalvetasu, määr 0,7-2,4% - eeloleval tegevusaastal 1,2% audiitorteenuse müügitulust (AudS § 106 lg 1 p 3, lg 51, § 108 lg 2, jõustub 01.09.2017);
• muudeti tegevusloamaksu määra – 0,3-0,8% audiitorteenuse müügitulust. Tegevusloamaks kuulub tasumisele ühes osas (enne kahes osas), tähtaeg 10.november (AudS § 108 lg 2, jõustub 01.09.2017).

III Nõuded avaliku huvi üksustele (AHÜ-le) kutseteenust osutavatele audiitorettevõtjale ja osa nõudeid ka vandeaudiitorile jõustuvad alates 01.07.2017)

• kehtestati piirtähtajad AHÜ-ga sõlmitud kliendilepingule ja selle pikendamisele (§ 55 lg 13)
  • miinimumaeg auditilepingul 2 aastat
  • maksimaalne lepingu kestus AHÜ klientidele 10 aastat + veel 10, kui toimub avalik hange
  • cool-down periood 4 aastat
  • kehtivate pikaajaliste lepingute korral kestus (üle 11 aasta, lisaks määruse üleminekusätteid (art 41);
• erinõuded kohustusliku auditi korral, sh
  • auditi tasude piirmäärad (AudS § 59, määruse art 4 ja 8)
  • täiendavad aruanded auditikomiteele ja AHÜ järelevalveasutusele (määruse art 11 ja 12);
• lisateenuste osutamise keeld (AudS § 591, määruse art 5 koos art lg-s 3 lubatud eranditega). Kehtib ka teenust osutavate vandeaudiitorite suhtes;
• pikenes läbipaistvusaruande esitamise tähtaeg kuni 30. oktoobrini (enne 31. august - AudS § 158 lg 1, määruse art 13);
• tegevusaruandes täiendavate andmete esitamise kohustus – andmed osutatud teenuste liigi ja mahu kohta tuleb esitada AHÜ-de lõikes eraldi (määruse art 14).

Oleme teadlikud, et nagu kehtiv AudS, nii võivad ka vastuvõetud muudatused sisaldada sisemisi vastuolusid ja tekitada küsimusi. Osalt on tegu keeruliste valdkondade õigusliku reguleerimise paratamatu kõrvalmõjuga, et iga asjaolu ja nüanssi polegi võimalik eelnevalt arvesse võtta ja lõpliku tõlgenduse annab vajadusel kohus. Soovitame küsimused ja tagasiside seaduse kohta saata seaduseelnõu koostanud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna ametnikele. Mõistagi püüab ka Audiitorkogu oma võimete piires uute nõuete tõlgendamisel liikmetele abiks olla.

Soovime audiitoritele toredat puhkust pärast pingerikast hooaega ja jõudu valdkonna (paraku) kasvava regulatsiooniga kursisolekuks! Et ka pärast suvepuhkuselt kutsetööle naasmist oleks meeles, et mõned AudS-i muudatused on juba 1. juulist jõustunud.