Auditiks vormi: Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni soovitused audiitori leidmiseks

Auditi kiire hooaeg käib täistuuridel – audiitoritel tuleks järgmise kahe ja poole kuu jooksul kontrollida ligikaudu 6500 aruannet. Hilised ärkajad, kes pole veel omale audiitorit leidnud, peavad arvestama riskiga, et 30. juuniks audiitorkontrolli tellimisega võivad nad olla juba hiljaks jäänud. Audiitori leidmisega peab pingutama ning kui selline leitud, tasuks kohe mõelda mitmeaastasele koostööle. Audiitorkogu juhatuse poolt moodustatud metodoloogiakomisjoni eesmärgiks on anda järgneva artikliga audiitori tulevastele klientidele – eelkõige ärijuhtidele ja -omanikele – näpunäiteid, kuidas oma ettevõte auditiks vormi saada.

Anname aru, et artikkel avab eelkõige audiitorite ootusi oma klientidele, kuid selleks on väga hea põhjus. Nimelt audiitoritena on meie töö tagada finantsaruannete usaldusväärsus ja läbipaistvus. Selleks on oluline, et meie kliendid jagaksid samu väärtusi ja eesmärke. Lisaks ei tohi unustada, et kvaliteetse aruandluse koostab ja seda toetava ettevõtte sisekontrollisüsteemi loob ettevõtte juhtkond – audiitori ülesanne on aruannet kontrollida ning need rollid ei tohi segamini minna. Selleks toomegi välja, mida me oma olemasolevatelt ja tulevastelt klientidelt ootame.

Millised on need kliendid, keda audiitorid hindavad ja oma portfelli hea meelega lisaksid?

1. Läbipaistvad ja ausad ettevõtted: Audiitorid hindavad kliente, kes väärtustavad läbipaistvust ja ausust. See hõlmab täpse ja õigeaegse teabe esitamist raamatupidamise aastaruandes ning avatud koostööd audiitoritega, et tagada aruannete usaldusväärsus. Mitme aasta taguste aruannete auditeerimine on küll teatud mööndustega võimalik (küll ei ole näiteks võimalik tagantjärele vaadelda varude inventuuride läbiviimist), kuid läbipaistva aruandluskeskkonna tagavad just õigeaegselt esitatud aastaaruanded. 
2. Ettevõtted, kellel on tugev sisekontrollisüsteem, muudavad audiitorite töö lihtsamaks ja tõhusamaks. See näitab, et ettevõte on pühendunud riskide juhtimisele ja hoolib sellest, et finantsaruannetesse jõuaksid õiged andmed. Tugeva sisekontrolli aluseks on juhtkonna mõistmine, et juhtkond vastutab aastaaruande  koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas raamatupidamise standarditega. Omanikud, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Tugevat sisekontrollisüsteemi näitavad muuhulgas ka järgnevad:

• raamatupidamise sise-eeskirjade olemasolu ja ajakohasus ning loomulikult nende järgimine;
• ettevõtte varade ja kohustuste saldod inventeeritakse vähemalt kord aastas nn bilansipäeva seisuga, sest juhtkond hoolib, et finantsaruannetes kajastatud info on õige, ilma, et audiitor seda meelde tuletama peaks.

3. Ettevõtted, kellel on hea finantskompetents ja kes tunnevad raamatupidamise standardeid: Audiitorid hindavad kliente, kes omavad ise head arusaama oma äri sisust ning kelle raamatupidajad samuti nende äri sisu mõistavad. Ühe näitena võib siin tuua mõistmist, kas ettevõtte tegeleb kaupade müügi, teenuste osutamisega või on hoopis vahendaja. Raamatupidamise standardeid tundev klient oskab sellest tulenevalt oma tulusid finantsaruannetes õiglaselt kajastada.

Audiitorid soovivad kliente, kes tunnevad hästi raamatupidamise standardeid ja järgivad neid oma igapäevases tegevuses. Kui klient raamatupidamise standardeid ise ei loe ja eeldab, et igas keerulisemas küsimuses nõustab teda audiitor, ei ole klient tõenäoliselt veel auditiks valmis ja peab oma majasisest finants- ja raamatupidamiskompetentsi veel parandama või vastava kompetentsi teenusena sisse ostma. Majasisese kompetentsi heal tasemel hoidmiseks peab juhatus seisma hea selle eest, et raamatupidaja on kompetentne ja koolitatud. Kui aga juhatus ostab finants- ja/või raamatupidamisteenust sisse väliselt teenuspakkujalt, peab ta veenduma teenuse osutaja kompetentsis.

4. Ettevõtted, kes oskavad teha koostööd õigeaegselt: Audiitorid hindavad kliente, kes ei koputa uksele viimasel hetkel, vaid planeerivad oma finantsaruannete koostamise ja auditeerimise õigeaegselt. Sageli märgitakse auditi hinnapakkumist küsides, et auditiga on nii kiire, et auditeeritud aruande tähtaeg on juba mõne kuu või erakordsematel juhtudel ka mõne nädala pärast. Siin peame kahjuks ütlema, et selliselt audiitorteenust pakkuda ei ole võimalik. Iga-aastane audit ise võtab üldjuhul aega rohkem kui üks nädal ning suuremate ettevõtete puhul isegi rohkem kui mitu kuud töötundides arvestatuna. Uute klientide puhul kulub töötunde veel rohkem, sest standarditest tulenevalt on audiitoritel esmakordse kliendi puhul rohkem tööülesandeid. Enne numbritesse sukeldumist peab audiitor omandama arusaamise ettevõtte ärist, mis on küll auditi tavapärane osa, ent selleks kulub esimesel aastal rohkem aega. Kui ettevõtja pöördub audiitori poole nüüd praegu ehk vaid mõned kuud enne aruande äriregistrile esitamise tähtaega, on ta tõenäoliselt kahjuks hiljaks jäänud, sest audiitorid on oma olemasoleva kliendiportfelli järgi oma ressursid juba ära planeerinud. Uueks hooajaks vaadatakse kliendiportfell üle ja sellest tulenevalt vajadusel värvatakse uusi töötajaid enamasti sügisperioodil. Seetõttu tuleks jooksva aasta (2025) aastaaruande audiitorkontrolliks audiitorit otsida aegsasti juba sel suvel.
5. Ettevõtted, kes esitavad kvaliteetse finantsaruande: Audiitorid hindavad kliente, kes koostavad kvaliteetseid finantsaruandeid, mis on täpsed, usaldusväärsed ja kus kogu nõutud info on avalikustatud. Kui otsite audiitorit esmakordselt, on raamatupidamisaasta aruanne nagu visiitkaart ja seega tasub selle kvaliteedile tähelepanu pöörata. 

Kelle huvi on leida audiitor? 
Omanik ja juhatus peavad mõistma, et nende kohustus on raamatupidamise aruande koostamine ja audiitori leidmine. Sageli pöörduvad audiitori poole aga hoopis raamatupidamisbüroo töötajad, kes ettevõttele raamatupidamisteenust pakuvad. Selline olukord võib juba eos jätta audiitorile mulje, et potentsiaalne klient näeb auditit raamatupidamisteenuse osana, mitte omanike huvide esindajana. Audiitorite ülesanne on aga sõltumatu kõrvalseisjana hinnangu andmine sellele, mida ettevõtte raamatupidamis- ja finantsosakond raamatupidamise aastaaruandes esitavad.

Lõpetuseks toome välja sagedasemad vead, mis auditi protsessi pikendavad:

1. Väärtused hindamata: Kui ettevõtte varade ja kohustuste väärtused on aastaaruande kuupäeva seisuga hindamata või valesti hinnatud, põhjustab see tõenäoliselt audiitorkontrolli venimist. Kui hinnangud on tegemata, ei ole audiitoril mida auditeerida ja nii peab audiitor leidma oma protseduuride jaoks uue aja, kui klient on oma hindamised ära teinud. See jällegi ei saa toimuda teistele klientidele planeeritud aja arvelt. Sellisel juhul saab auditi lõpetada alles siis, kui audiitoril uus aja-aken tekib, halvimal juhul võib see tähendada seda, et audit ei saa soovitud tähtajaks valmis. Parim viis selle vältimiseks on hinnata varade ja kohustuste väärtused õigeaegselt, et audiitor saaks oma töö sujuvalt lõpule viia.
2. Valed arvestuspõhimõtted: Valede arvestuspõhimõtete kasutamine võib viia finantsaruannete ebatäpsuseni, mis omakorda pikendab auditi protsessi, kuna audiitorid peavad tegema täiendavaid kontrolle ja parandusettepanekuid. Soovitame hoolega uurida kehtivaid raamatupidamise standardeid ja vajadusel konsulteerida raamatupidamisspetsialistiga.
3. Puudu olevad olulised avalikustamised: Kui finantsaruannetes puuduvad olulised avalikustamised, pikeneb auditiprotsess seetõttu, et tõenäoliselt peab audiitor läbi vaatama mitmeid parandamist vajavaid aastaaruannete versioone. Olukord võib olla ka vastupidine: aruandes on liiga palju ebaolulist teavet, mis võib eksitada aruannete lugejaid ning audiitorid peavad seisma hea ka selle eest, et aruanne ei oleks eksitav ebaolulise info ülekülluse tõttu. Selle vea vältimiseks on kõige lihtsam enesekontroll. Eesti finantsaruandluse standardiga kooskõlas koostatud aastaaruannete puhul soovitame kasutada RTJ-is 15 toodud kontrollküsimustikku ning enne aruande audiitorile esitamist selle abil veenduda, et kogu standardiga nõutav info on aruandes avalikustatud.
4. IFRS aruanne, kuid puudub IFRS kompetents: Kui ettevõte koostab IFRS aruande, kuid ettevõttes puudub IFRS kompetents, võib see põhjustada olulisi vigu aruandes ja viivitusi auditi protsessis, kuna audiitorid peavad tegema täiendavaid protseduure, paranduste ettepanekuid ja pidama selgitavat dialoogi kliendiga. Kui teie ettevõte koostab IFRS aruande, kuid vajab täiendavat IFRS kompetentsi, soovitame kaaluda vastava koolituse läbimist või spetsialisti kaasamist. 

Loodame, et see artikkel aitab ettevõtjatel paremini mõista, kuidas auditiks valmistuda ja audiitor leida.