Kogemuslugu: kas audiitorbüroos on võimalik piirduda 40 töötunniga nädalas?

Möödunud aastal anti tegevusluba kümnele uuele audiitorettevõtjale, nende seas ka Lumera Auditile, mis sai loa 29. augustil. Uus audiitorbüroo on hoogsalt turule sisenenud ning ettevõtte eesotsas olevatel Deloitte’i kogemusega vandeaudiitoritel Merli Oagol ja Liisa Maatal ideedest puudust ei tule, kuidas audiitorettevõtjat tõhusalt ja edukalt arendada.

Audiitorkogu kutsus novembris ümarlauale viimase aasta jooksul asutatud audiitorettevõtjate (AEV) esindajad, et arutada, mis on AEV loomisel hästi läinud, millised on olnud peamised väljakutsed ning kuidas kutseühendus saaks neid toetada. Samuti uuriti audiitorite motivatsiooni AEV loomisel. Peaaegu kõigi viimase aasta jooksul tegevusloa saanud AEV-de puhul on peamiseks ajendiks olnud soov hoida mõistlikku töökoormust – nii ka Lumera Auditis.

Majandussurutise tõttu tehtud karjääripöördest oma audiitorbürooni

Merli ja Liisa lõpetasid kõrgkoolid keset majandussurutist ning leidsid end tööturult, kus esimese puhul ei vajatud vee- ja kanalisatsiooniinseneri ning teise puhul maastikuarhitekti. Nõnda alustasid mõlemad naised õige pea ümberõpet: Merli alustas logistikaõpinguid, mis viisid ta raamatupidamisõpinguteni, kuid Liisa teadis tegelikult juba keskkoolis, et tegelikult soovib ta audiitoriks saada, mistõttu läks ta maaülikooli majandusarvestust ja finantsjuhtimist õppima.  

Esimesena jõudis Deloitte’i Merli, kes oli raamatupidamisõpingute ajal kuulnud audiitori elukutsest ning otsustanud, et ka tema soovib audiitoriks saada. Järgmine kandideerimisperiood oli poole aasta kaugusel, mis andis talle võimaluse valmistuda – lahendada loogikaülesandeid ja kirjutada esseesid. Kui TTÜ-s toimus karjääripäev, siis läks Merli kohale välja prinditud CV-de ja motivatsioonikirjadega ning liikus KPMG boksi ja teatas: „Ma tahan teile tööle tulla.“ Ta lisas: „Oma jõulisuse ja otsusekindlusega mõjusin ma kindlasti üllatavalt, aga ma sain kutse järgmisesse vooru.“ Erinevate firmade mitmeid kandideerimisvoorusid läbides otsustas ta lõpuks minna Deloitte’i ja tema uueks eesmärgiks oli saada partneriks.

Liisa asus Deloitte’i tööle mõni aasta hiljem ja liikus karjääriredelil hoogsalt edasi, jättes tänu lisaülesannetele ja vastutuse võtmisele mitu astet vahele. Kuna ettevõtet läbisid suured muutused, redeli järgmisel astmel oli palju häid inimesi ees ja Liisa sai hea tööpakkumise Luminori pangast, siis otsustas ta audiitorfirmast edasi liikuda. „Mulle tundub, et see oli hea lüke, sest mul oli võimalik vandeaudiitori eksameid teha endale sobivas tempos. Ma tahtsin eksamid kindlasti ära teha ja vandeaudiitori paberid kätte saada, et võib-olla mingil hetkel auditivaldkonda tagasi tulla.“

Merlil oli võimalus vandeaudiitori elust paus võtta koroonaajal, mil ta sai ka lapsed. „Ma arvan, et lõpuks olin ma tegelikult läbipõlenud. Tagasi vaadates tollastele emotsioonidele ja olukordadele olid märgid selged ning ma ei olnud kindel, kas soovin audiitortegevusega jätkata. Olin valmis uuesti proovima, kui sain võimaluse teha seda oma tingimustel ja normaalses tempos.“

Pakkumine investorilt tõi naised kokku

„Kevadel (2025. aastal – toim) võttis minuga ühendust värbaja, kes otsis audiitorettevõtte asutamise sooviga investoritele vandeaudiitorit. Ma kuulasin ta ära, seedisin seda mõtet ja otsustasin, et üksinda ma ei tahaks seda teha – mul ei oleks kellegagi arutada, kui tekivad lahendamist vajavad keerulised küsimused ja probleemid. Ma mõtlesin kogu oma tutvusringkonnale ja otsustasin, et kui Liisa on nõus, siis ma teen oma firma ära,“ kirjeldab Merli ettevõtte algust.

Merli

Liisa tuli kampa ja koos investoritega alustati iganädalasi kohtumisi, kus arutati tulevase büroo visiooni ja ülesehitust. „Visioon oli, et nad annavad stardikapitali ettevõtte asutamiseks, aga ka kogu brändingu, turunduse ja muu jaoks, soovides jääda üsna suure osalusega ettevõttesse. Iga kohtumisega muutusid arutelud detailsemaks ning taipasime üha enam, et päris sellises formaadis me oma audiitorettevõtet luua ei soovi. Stardikapitali summa ei ole nii-nii märkimisväärne ning see oli meil endil nagunii olemas, kuid kohe suuremalt alustades oli oht, et võib tekkida rahaline vaakum mingiks perioodiks. Helistasime mõned enda head kontaktid läbi ning saime üsna ruttu esmased kokkulepped. See andis kindlustunde, et rahaliste raskuste tekkimisel on meil vahendid olemas“ lisab Liisa ettevõtte alguse kirjeldusele.

„See kokkulepe tuli põhimõtteliselt ühe kõne peale ja siis oli otsustatud, et meil ei ole investorit vaja,“ täiendab Merli ja lisab, „samas, kui seda kohtumist poleks olnud, siis ma ei ole kindel, kas kõik oleks niimoodi läinud.“ 

Naistel toimusid iganädalased kohtumised, kus arutati, milline büroo võiks olla, ning lepiti kokku väga laias valikus põhimõtteid: kuidas soovitakse töötajatesse suhtuda, millised on tasustamise alused ja kui suure töökoormuse ollakse ise valmis võtma. Algusest peale oli selge eesmärk mitte töötada ööd ja päevad läbi – nädalavahetustel ja suvel sooviti päriselt puhata. „Kui meil on puhkus, siis saadame kliendile kirja, et oleme järgmised kaks nädalat puhkusel ning sellel ajal meilt vastuseid ei saa,“ kirjeldab Liisa ettevõtte olulist põhimõtet. 

Liisa

„Kui töötajad liitusid, rõhutasime väga selgelt, et eristame puhkeaega ja tööaega – puhkeajal ei tegeleta tööasjadega. Graafikud on koostatud nii, et neisse on jäetud puhver ootamatusteks. Kui planeerida klienditööga täis 40 tundi nädalas, on selline eesmärk juba ette määratud ebaõnnestuma,“ täiendab Merli puhke- ja tööaja olulisust.

Liisa sõnab: „Ma ütleksin, et see ei ole üheski ettevõttes normaalne, et tehakse kaheksa tundi puhtalt oma töölõiku. Alati on mingid kõrvalasjad, millega on vaja tegeleda, kas või koolitused.“ 

Väiksema audiitorettevõtja mured ja rõõmud

„Võib-olla on mõni keerulisem teema, mis vajab arutlemist, selgitamist,“ lisab Merli. See, kusjuures, on alustava väikse audiitorettevõtja põhiline murekoht – kellega arutada, kellelt küsida? Big4-is töötades olid olemas metodoloogia, koolitused, aktuaarid, keerulisemate küsimustega aitas võrgustik ja lähedal olid eksperdid IT kontrolliks, maksunõustajad. 

Siinkohal on neil palju kiidusõnu teistele vandeaudiitoritele: „Esimesi pakkumisi tehes suhtlesime me hinnastamiseks väga palju eelmiste audiitoritega, ja kõik olid alati valmis põhjalikult arutama. Meil on isegi üks kogemus, kus audiitor, kes lõpetas tegevuse, tuli istus teisele poole lauda ja ütles „portfell on selline“, siis rääkisime läbi ja tegimegi peaaegu tervele portfellile pakkumuse.“

Naised tõdevad, et seadsid oma büroole esimeseks aastaks ülemise piiri, et töötada rahulikus tempos ja nauditavalt, mitte nii, et järgmisel aastal ollakse läbipõlenud ega taheta enam jätkata. Alguses tuli oluline osa portfellist tegevuse lõpetanud audiitori portfellist – kuigi uus AEV tõstis hinda märgatavalt. Praeguseks on ülemine piir peaaegu täis ning vaid juunis on veel veidi vaba aega.

Lumera Auditis töötab lisaks Liisale ja Merlile ka kolm assistenti, kellest kahel on kindlasti vandeaudiitori kutse omandamise soov. Liisa sõnul on tänu sellele assistentide koolitamine neil eriti teravalt päevakorral: „Väikeses büroos on assistentide koolitamine proportsionaalselt paigast ära, aga kõik peavad seda tegema. Kõigil on enda kohustuslikud koolitused, aga lisaks tuleb ka assistente koolitada ja nende kompetentsi tõsta – seal tahaksime kindlasti teiste väikeste büroodega koostööd teha.“

„Me oleme uutest ainsad, kes on kahekesi teinud büroo, aga kui üksinda ei julge, siis otsige, kellega büroo koos teha,“ räägib Merli ja lisab kokkvõtvalt, „praegu on audiitori kuvand selline, et noored ei taha sellesse ametisse tulla, sest siin on nii palju tööd ning nõudmised oskustele kõrged – nad ei taha selle teega alustada. Meie proovime nii, et me ei koorma kedagi tööga üle ja kõigil oleks kogu aeg nauditav töötada – enesearengu moment oleks olemas, aga tööd ei oleks liiga palju.“