Märt-Martin Arengu ja Indrek Alliksaar / 05. oktoober 2020

Eestis IFRS-i aruandeid koostavate ettevõtete kasumlikkus väheneb lähiajal

Eesti eriline tulumaksusüsteem ja selle mõju kajastamine rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) järgi pakub endistviisi avastamisrõõmu. Selle aasta juunis otsustas IFRS Interpretations Committee (IFRIC), et IFRS-i aruandeid koostavad konsolideerivad ettevõtted peavad investeeringutega seotud edasilükkunud tulumaksu kajastama ka siis, kui investeeringud on riikides, kus tulumaksu makstakse alles dividendide jaotamisel. Seega saab paljude Eestis IFRS-i aruandeid koostavate konsolideerivate firmade kasumlikkus hoobi.

Eestis on seni domineerinud IAS 12 tõlgendus, mille kohaselt Eestis ja sarnase tulumaksusüsteemiga riikides paiknevate tütar- ja sidusettevõtetega seotud edasilükkunud tulumaksu konsolideeritud finantsaruannetes ei kajastatud. Sarnase tulumaksusüsteemi rakendamine Lätis lõi aga meie aastaid püsinud lähenemise kõikuma, sest sealne IAS 12 tõlgendus osutus teistsuguseks. Tekkinud segaduses andis Rahandusministeerium oma 2019. aasta pressiteatega ettevõtetele võimaluse jätkata senise lähenemisega seni, kuni IFRIC Raamatupidamise Toimkonna päringule vastab. Komitee avalikustas oma seisukoha käesoleva aasta juunis, eelistades selgelt Läti tõlgendust.

IFRIC otsustas, et IAS 12 on Eesti tüüpi tulumaksusüsteemide käsitlemisel piisavalt selge ja seda pole vaja täiendada. Standardite kohaselt tuleb aruannetes sisalduvaid vigu korrigeerida tagasiulatuvalt, mis paljude ettevõtete puhul toob endaga kaasa ka 2019. aasta võrdlusandmete parandamise.

RTJ-i ja IFRS-i erinevus

Teadlik lugeja küsib nüüd, et kuidas on lood Eesti finantsaruandluse standardi (RTJ) järgi raamatupidamist korraldavate ettevõtetega, kas ka nende puhul miski muutub? Vastus on, et ei muutu. Ka Raamatupidamise Toimkond on olukorda ja värsket rahvusvahelist Eesti süsteemi käsitlust arutanud ning jõudnud järeldusele, et Eestisse sellist põhimõtet üle ei võeta. Vajaduse korral täpsustatakse seda ning tuuakse Eesti finantsaruandluse standardi ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite erinevus sõnaselgelt välja. Täpsemat teavet selle kohta on Raamatupidamise Toimkonnalt oodata lähikuudel.

Kuigi IAS 12 rakendamise põhimõtted muutusid ühes olulises nüansis Eesti ettevõtete jaoks selgemaks, kaasneb IFRIC suuniste rakendamisega palju subjektiivsust. Nii näiteks sõltub tulumaksukohustuse kajastamine ettevõtete investeerimisplaanidest, dividendipoliitikast ja muudest tulumaksukohustuse realiseerumist mõjutavatest asjaoludest. Seetõttu tuleb nii ettevõtjatel, audiitoritel kui ka finantsarvestust suunavatel ametnikel sel sügisel omavahelist koostööd tõhustada, et tagada reeglite ühtlane rakendamine.

Ülaltoodust tulenevalt peaks paljude Eestis IFRS-i aruandeid koostavate konsolideerivate firmade, sh börsil noteeritud ettevõtete, kasumlikkus vähenema. Mõju avaldub hiljemalt järgmise aasta kevadel, kui raamatupidamise aastaaruanded avalikustatakse, kuid börsifirmade puhul peaks mõju olema näha juba kolmanda kvartali aruannetes. Seda, kas see mõju on piisav, mõjutamaks ka aktsiahinda ja aktsionäride eelistusi, näeme lähitulevikus.

Ülaltoodud lugu ilmus ajakirja Raamatupidamise praktik oktoober 2020 numbris.

Jaga artiklit:
Menüü