Usaldusindeks - kuivõrd usaldame raamatupidamisaruandeid?

Usaldusindeks on Audiitorkogu loodud iga-aastane mõõdik, mis näitab, kui paljud Eesti ettevõtted ja muud audiitori poolt kontrollitavad ärivormid saavad audiitorilt nö puhta otsuse. Sellest, kuidas audiitori aruandeid mõista, loe täpsemalt siit.

2015 usaldusindeks: avaldatakse 2016 sügisel

2014: 83%        2013: 82%        2012: 80%        2011: 80%        2010: 77%

Eesti aruandluskontroll peaks olema palju tõhusam. Tihti on ebamõistlikud äriotsused ja korruptsioon ennetatavad, pankrot välditav või kahjud kontrollitavad, kui oleksime oma ettevõtete tervisliku seisundi suhtes hoolsamad ja tähelepanelikumad. Ka nõudlikumad.

Selleks, et Eesti ettevõtete juhid ja omanikud saaksid sisulise ülevaate oma ettevõtetest, et teha kvaliteetsemaid juhtimisotsuseid, on vaja usaldusväärset audiitorkontrolli. Mitte ainult suurte ja silmapaistvate, vaid ka väikeste ja keskmiste ettevõte puhul.

Praegu kontrollivad audiitorid umbes 6% kõigist Eesti majandusüksustest. See moodustab väikese osa ettevõtete arvust, kuid olulise osa siinsest majandusest: 85% kogu Eesti ettevõtete müügitulust ning 2/3 kõigi ettevõtete töötajatest. Viimase viie aastaga on aruandluskohustusega majandusüksuste arv Eestis kasvanud 40 000 võrra, praegu on neid üle 170 000.

Eesti ettevõtluskeskkonna terviseseisundi objektiivseks hindamiseks töötas audiitorkogu välja maailmas ainulaadse ettevõtete aruandluse usaldusindeksi. Indeksi ajaline muutumine kinnitab Eesti arvestuskultuuri pidevat paranemist – üha enamate ettevõtete aruandlus saab audiitorilt „puhta“ järeldusotsuse, 2014. aastal koguni 83% kontrollitud ettevõtetest.

Samas näeme, et aasta-aastalt jätab enam kui kümnendik ettevõtetest aruanded esitamata.  Maksu- ja tolliameti kullipilgust siin ei piisa, mullustest aruannetest on tänaseks esitamata koguni veerand, nende seas kindlasti nii OÜtajaid, selle sõna halvimas tähenduses, kui ka neid, kus omanikul tõsine koormus eri rollides: direktor, projektijuht või spetsialist.

Ettevõtjaportaali sisestatud andmete süsteemsel analüüsil põhineva Eesti ettevõtete aruandluse usaldusindeksit arvutame igal aastal. Viimase viie aasta võrdlusandmete alusel usume, et Eesti arvestuskultuur paraneb kestlikult.

Eesti ettevõtete raamatupidamisoskused on vilunumad, audiitorid on õppinud sagedamini ja põhjalikumalt klientidega suhtlema, et ennetada ebakorrektsete aruannete esitamist. Ka majanduskeskkond on viie aastaga muutunud stabiilsemaks, mistõttu  keeruliste hinnangute kontroll on täna lihtsam.

Kuid esitamata aruannete probleem, mis reeglina väljendab ettevõtte kehva tervist, on siiski valus. Kindlasti ei aita olukorda lahendada äärmuslikud meetmed – ühest küljest ebakorrektsete ettevõtete laustrahvimine või teisest küljest probleemi ignoreerimine. Kõne alla võiks tulla aruandluskohustuse muutmise võimalus. Uue raamatupidamisdirektiivi ülevõtmisega kaasnevad lihtsustused aruandluses aitavad küll osaliselt probleemi leevendada, kuid tõenäoliselt mitte piisavalt.

siin on alternatiivne tekst. kuhu see läheb?

Eksisteerib kindla info defitsiit. Paljudes ettevõtlusvaldkondades võib parafraseerida Sokratest, öeldes: "teame, et me siiski kogu vajalikku infot ei tea." Ülalesitatud graafikus tähistavad tulbad ettevõtete arvu kasvu aastast-aastasse - heledam tipp tähistab ettevõtteid, kes jätavad oma aruande esitamata. Alumine joon tähistab audiitorkontrolli läbinud ettevõtete arvu, kelle osas infodefitsiiti pole, ning viirutatud ala tähistabki seda osa ettevõtlusest, mille osas teame, et meil info puudub.

Loomulikult ei puuduta aruandluse korrastamise vajadus ainult suuri riiklikke äriühinguid, pigem vastupidi. Kontrolli mõte ei peaks piirduma kinnitusega – kõik on või ei ole korras. Pigem peab kontroll võimalikult varakult osundama puudustele, et aidata asjad korda saada – sama stiili harrastab viimastel aastatel ka maksu- ja tolliamet.

Mida on ettevõtete omanikel usaldusindeksist õppida? Nii nagu tervisemurede ignoreerimine võib meile inimestena olla saatuslik, ei ole ka omanikul mõistlik eirata arvestuseksperdi arvamust. Kui audiitor ütleb, et ettevõtte tervis pole korras, tasub hakata mõtlema muutustele kohe, mitte otsida lohutust soovmõtlemisest, et äkki läheb seekord õnneks.