Märt-Martin Arengu / 03. september 2020

Muudatused arvestus- ja auditeerimismaailmas – mis on sel sügisel teisiti?

Eile, 2. septembril 2020 leidis aset vandeaudiitorite juubeliaasta „30 aastat audiitortegevust Eestis“ järjekordne suursündmus - Audiitorkogu üldkoosolek, mis tegi oma traditsioonilises vormis läbi ajaloolise muudatuse: kogu üldkoosolek koos hääletustega viidi läbi videosilla vahendusel! Lisaks tavapärastele kohustuslikele üldkoosoleku elementidele olid arutlusel ka mitmed audiitorite kogukonna ja ühtlasi kogu Eesti ettevõtluse jaoks olulisemad teemad – neist kuus olulisemat esitame alljärgnevalt.

Viimastel kuudel on ettevõtete raamatupidamine olnud oluliselt mõjutatud kehtinud eriolukorrast ning sellele järgnenud majanduslangusest. Kui alates kevadest on fookus suunatud ettevõtete juhendamisele, st kas ja kuidas võtta 2019. aasta kohta käivate andmete koondamisel arvesse viirusest põhjustatud ebakindlust, siis lähikuudel tõuseb tähelepanu keskpunkti varade väärtus, hindamine ning kajastamine raamatupidamises. Kas ettevõtte pikaajaline plaan on endine, äritegevus toimib, kliendid olemas ja maksevõimelised? Kui „jah“, ei tohiks olla suurt probleemi varade väärtusega. Kui tekib aga olukord, kus tööjõudu tuleb kärpida, tooteliine sulgeda, tarnijatelt ei laeku materjalid õigeaegselt, võib olla oluliselt mõjutatud ettevõtte käekäik ja selle arvestus. Arutlusaluseid teemasid ja nõupidamist küllasaabuva audiitoriga tõenäoliselt jagub.

Teine oluline teema, mis mõjutab väiksemat osa Eesti ettevõtteid, kuid see-eest suuremaid, puudutab rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) järgi oma raamatupidamist korraldavaid Eesti ettevõtteid, kes konsolideerivad oma Eestis (või sarnases tulumaksukeskkonnas) tegutsevaid tütarettevõtteid. Kui varem lähtuti käsitlusest, mil selliste tütarettevõtete edasilükkunud tulumaksukohustust ei pea konsolideeritud aruandes kajastama, siis sel suvel saabus IFRS standardeid loovalt organisatsioonilt tõlgendus Eestist saadetud päringule, mille järgi peaks muude tingimuste kehtides sellist edasilükkunud tulumaksukohustust ka konsolideeritud aruandes kajastama.

Ka õigusvaldkond areneb dünaamiliselt: muudatusi on oodata nii maksejõuetuse kui ühinguõiguse reformist lähtuvalt, samuti käib töö elektrituruseaduse ning pakendi- ja jäätmeseadusega. Maksejõuetuse reformi käigus planeeritakse muudatusi pankroti- ja saneerimisseaduses, mis aitaksid lahendada seniseid probleeme ettevõtete pankrottide ning nende sagedase raugemisega. Ühinguõiguse reformiga püütakse lahendada mitmeid seniseid ebakõlasid äriseadustiku sees ja sellega seonduvate seadustega, mh peaks täpsemaks saama filiaalide tegevus-, arvestus- ning aruandluspõhimõtted. Töö elektrituruseadusega ei ole samuti veel lõppenud: proovitakse leida lahendus tänasele seisule, mil ka väiksed elektritootjad peavad korraldama audiitorkontrolli oma raamatupidamisaruannetele olukorras, kus selle otstarbekus on küsitav ka audiitoritele endile. Pakendi- ja jäätmeseaduski oma muudatustega ootavad punktipanemist Toompeal, kuigi on üsna tõenäoline, et senine üldine pakendiaruande audiitorkontrollikohustus ettevõtetele leeveneb ja läheb olulises osas üle intervallipõhiseks. Viimast muudatust on toetanud audiitoridki.

Neljandaks tasub ära märkida lähikuudel jõustuv seadusemuudatus, mis näeb ette, et ettevõtjad ja audiitorid peavad senisest enam hakkama koostööd tegema lahutamatult raamatupidamise aastaaruande juurde kuuluva tegevusaruandega. Nimelt muutub kohustuslikuks raamatupidamise seaduse nõuete täitmise kontroll tegevusaruande osas. Taaskord üks jututeema (video teel?) küllasaabuva audiitoriga.

Vaatamata kevadel saabunud mullistusele, võib-olla ka tulenevalt sellest, on Eesti ettevõtete aruandluse usaldusindeks rekordtasemel – isegi napilt üle 88%. Audiitorkogu poolt väljatöötatud mõõdik näitab, et üle 88% audiitorite poolt kontrollitud ettevõtetest saavad puhta otsuse, st igasuguste märkuste või tähelepanu juhtimisteta. Võrdluseks:  10 aastat tagasi oli vastav näitaja vaid 77%, mõjutatuna ennekõike tollasest finantskriisist. Arvestades, et käesoleval aastal anti ettevõtetele oma aruannete esitamiseks 4 lisakuud, esitas 30. juuniks oma audiitorkontrollitud aruande möödunud aastaga võrreldes 17% vähem ettevõtteid. Usaldusindeks on aga kokku pandud just 30.06 tähtajaks laekunud info põhjal, mistõttu võib eeldada, et hilisemat aruande esitamise võimalust kasutavad ennekõike need ettevõtjad, kes on enim mõjutatud viirusest ja selle põhjustatud majanduslangusest. Lähtuvalt eeltoodust võib julgelt ennustada, et hetke kõrgseis – 88% – ka mõneks ajaks rekordina püsima jääb.

Jätkates veidi sarnasel teemal, võimalus majandusaasta aruannet esitada tavapärast veidi hiljem, on ka 30.06 seisuga laekunud audiitorettevõtjate endi koondfinantsnumbrite põhjal näha, et tähtaja edasilükkamine oli paljuski tarbetu samm, millele audiitorid kevade lõpus häälekalt ka avalikkuse tähelepanu juhtisid. Nimelt püsis audiitorettevõtjate tulu möödunud aastaga võrreldes peaaegu samal tasemel, 27 miljoni euro juures, suurenedes napilt 0,2 miljoni euro võrra. Numbrid näitavad, et tegelikult on audiitoritel kontrollitavate ettevõtetega sisuline töö tehtud ja ka aruanded väljastamiseks valmis, kuid mitmed ettevõtjad on otsustanud, võimalik, et konkurentide pilke kartes, neid veel oktoobrikuu lõpuni sahtlis hoida.

Ülaltoodust nähtub, on Eesti ettevõtetel ja audiitoritel on alanud hooajal omavahel nii mitmelgi teemal mõtteid vahetada. Audiitorkogu kõrgeimaks eesmärgiks nii täna kui tulevikus on kõrge usalduse tase Eesti ettevõtluskeskkonnas: selle eest seisavad hea nii üldkoosolekul kolmandaks ametiajaks Audiitorkogu presidendiks valitud Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu juhatus kui kõik 339 vandeaudiitorit.

 

Jaga artiklit:
Menüü