Tutvu audiitoriga: vandeaudiitor, keda motiveerib teiste aitamine

Ilmselt on paljud vandeaudiitorid ühel või teisel moel kokku puutunud Kersti Soodlaga – kas siis tänu metodoloogiakomisjonile, mille liige ta aastaid oli; kunagistele kvaliteedikontrollidele või ehk tänu koolitustele. Kersti alustas oma karjääri audiitorina Price Waterhouse’is (praegu PwC), kuid tänaseks on ta eduka, nii konkurentide kui tellijate seas hinnatud Audiitorteenuse OÜ juht. 

Kerstiga lähemalt kokku puutunud kolleegid kirjeldavad teda väga empaatilise, abivalmi ning targa inimesena, keda siiralt motiveerib teiste aitamine ning valdkonna areng. Ka Kersti ise tõi jutuajamise jooksul korduvalt välja, kuidas talle on audiitorina töötatud aja jooksul meeldinud võimalus valdkonnaga koos areneda ja ehk on ta saanud ka ise pakkuda midagi, et audiitortegevus Eestis oleks parem. Kas või hoida laual mõtet, et väikeseid audiitorettevõtjaid ära ei unustataks. 

Läbi välistamiste arvestusalani

Kersti Soodla on särav ning sihikindel naisterahvas, kes kooliajal tegeles korvpalliga ning armastas isaga korvpalli vaatamas käia. Kuigi see hobi kestis keskkoolini, siis kujundas teda väga palju isaga koosveedetud aeg: „Isa jaoks on ausus ja õiglus hästi olulised ja ma kuulsin lapsepõlves mitmeid kordi, et „ole vaene, aga ole aus“ – ebaõiglust ei ole ma kunagi sallinud.“

Audiitorteenuse OÜ värv on punane ning edukas ettevõte on tuntud ka tänu punastele detailidele kodulehefotodel.

Sarnaselt mitmetele teistele jõudis Kersti audiitorluseni juhuslikult. Ta teadis, mida ta tahab ja mida ei taha ning hakkas erinevaid võimalusi välistama kuniks jõudis tööstuse planeerimise erialani, mis oli tol ajal väga populaarne: „Ma läksin õhtusesse osakonda ja väga kihvt tundus päeval tööl käia lootuses oma raha teenida. Ühel hetkel tekkis aga võimalus minna päevasesse osakonda raamatupidamisse üle – ma ei olnud esialgu küll vaimustuses, kuid mõistsin, et õhtuses vahetuses on lõpetajate protsent väga väike ning nõnda vahetasingi eriala.“ 

Kersti räägitavaid lugusid vürtsitab tema vaimukas ja emotsionaalne jutuviis. Näiteks kirjeldab ta lustlikult, kuidas ta pärast ülikooli lõpetamist soovis panka telleriks tööle minna: „Kõik tahtsid tellerid olla ja ma ei saanud ju kehvem olla. Läksin Raepanka intervjuule, kus miskipärast osalesid tellerite värbamises tol ajal ka nõukogu liikmed. Üks intervjueerijatest kuulas mu ära ning teatas, et „telleriks oled sa natuke liiga palju koolis käinud – telleriks sa küll ei saa“. Ma mõtlesin, et mis vahet sel on kui palju ma koolis olen käinud – ma tahan ju telleriks saada. Kuid siis tutvustati mulle üht ettevõtet nimega Proekspert, kes vajas raamatupidajat ja minust saigi nende esimene raamatupidaja.“

Lennukate lugudega ja kõrge lennuga.

Proeksperdis oli väga tore, kuid pärast kolme aastat pearaamatupidajana nägi Kersti töökuulutusi, kus otsiti audiitori assistenti ning ta otsustas kandideerida: „Kuigi ma olin oma jah-sõna juba ühele firmale öelnud, kutsuti mind ka Price Waterhouse’i intervjuule. Tol ajal tuli rahvusvahelisse ettevõttesse kandideerimisel eristuda, kuna soovijaid oli väga palju. Seetõttu kirjutasin CV algusesse „My chief love is accounting“ ning inimene, kes CV-sid luges läks kohe Urmas Kaarlepi juurde ja ütles, et „kuule, vaata, selle tüdruku me peame küll võtma“. Ma läksin Price’i intervjuule vaid selle pärast, et nad asusid samas majas, kus Raepank, aga ma olin poole tunniga PwC-st nii võlutud, et jäin sinna kaheksaks aastaks.“

Kerstil jagub oma PwC aja kohta vaid kiidusõnu. „Urmas oskas värvata inimesi, kes omavahel väga hästi sobisid. Me käisime seal vabatahtlikult ka nädalavahetusel tööl – ma ei tea, miks. Reede õhtud veetsime samuti kontoris, sest see oli lihtsalt tore,“ naerab Kersti ja lisab, „me käime siiani nende inimestega väga tihedalt läbi.“

PwC tempo oli väga kiire ja kuna lapsed olid puberteediikka jõudnud ning vajasid tähelepanu, mistõttu otsustas Kerstil edasi liikuda ning jätkas karjääri Fazeri finantsjuhina. „Läksin rahulikumasse kohta, kus sain oma perele rohkem pühenduda. Seal oli võrreldes eelnevaga tempo nii rahulik ja aega pere jaoks rohkem, et meie perre sündis kolmas laps.“ 

Kõige romantilisema nimega audiitorbüroo ning punaste sukkpükste saladus

Lapsega kodus olles võtsid ühendust aga endised kliendid, keda Kersti oli auditeerinud ning uurisid, kas tal on audiitori litsents alles ja pakkusid väiksemaid tööjuppe, mis sillutaski teed oma ettevõtte loomisele. Samal perioodil põrkas ta kokku ka kunagise kolleegiga, kes oli samuti lapseootel ning nii mööda minnes mainis, et „kunagi oleks väga tore sinuga koos audiitorbürood teha“. Kui oma ettevõtte rajamine tõsisemalt päevakorda tõusis, siis võttiski Kersti Evelin Joakitiga ühendust, kellega pandi alus Audiitorteenuse OÜ-le.

Edu saladus on nii võimalus ettevõtet teha koos Eveliniga kui õiged kliendid.

„Tegelikult oli alguses Audiitorteenuse OÜ nimi Karge Meri, kuid kui tuli audiitorühing asutada, siis tundus, et on õige aeg nimi ära vahetada. Toomas Vapper oli tol ajal president ja ta küsis, et „mis sa nüüd siis teed? See oli kõige romantilisema nimega audiitorbüroo!“,“ naerab Kersti meenutades ettevõtte algusaegu. 

Kersti usub, et audiitorina oli tema jaoks õige valik alustada oma ettevõttega, aga edu saladuseks peab ta nii võimalust seda Eveliniga koos teha kui ka õigete klientide valimist: „Kui keegi mõtleb, et võiks teha audiitorbüroo, siis ma arvan, et see on väga hea mõte, aga tasub otsida endale samasugune sõber, kellega koos arutada ja otsuseid teha, kahekesi on ka toredam. Audiitorile on oluline ka õige kliendi valik – ei tasu oma varjust üle hüpata. Ka mina olen aktsepteerinud kliente, keda ma ei oleks pidanud aktsepteerima, õnneks küll vähe. Audiitorina on need kõige nõmedamad olukorrad.“

Audiitorteenuse OÜ on hinnatud partner nii teiste audiitorettevõtjate kui klientide seas, kuid ettevõte ei ole tuntud vaid oma kvaliteetse teenuse poolest, aga ka tänu punastele sukkpükstele: „Meie ettevõtte logo on punane ning kui me kodulehele jaoks pildistama läksime, siis tuli mõte kasutada punaseid elemente – kellel käekott, kellel kingad. Järgmisel aastal oli aga uuesti vaja pilte teha ning keegi pakkus välja, et võiks punased sukad panna. Ütleme nii, et kõhklejaid oli, aga tegime ära ja see läks lendu ning nüüdseks on see juba traditsioon.“

Kaugtöö maaletooja

Kersti naerab, et noorem laps on paljudes asjades „süüdi“ – tänu talle katsetas Kersti kaugtöö tegemist Hispaanias juba 2016. aastal ning nakatus ka tennisega. Esimest korda läks ta perega Hispaaniasse üheks õppeperioodiks, keset auditihooaega – kaasas olid arvuti ja monitor ning tööpäevad kulgesid kindlas rütmis: „Tõusin igal hommikul kell 7, Eesti aja järgi kell 8 ning tegin tööd kella 12ni. Seejärel oli paus ning kui päike looja läks, siis tegin veel tööd. Mul olid klientide ees lubadused ja kuigi võib-olla kõik ei õnnestunud nii tähtaegselt kui Eestis oleks õnnestunud, siis piisavalt hästi, et järgmisel aastal tegime seda uuesti.“

Tiiminädal Hispaanias - enne töö, siis lõbu.

Audiitorteenuse kollektiiv tegi kord ühise kaugtöönädala Hispaanias – koos tehti tööd, aga lõbu jagus samuti. Ühised tiimiüritused on Kersti jaoks olulised: „Mulle on alati meeldinud, kui lapsed saavad isa või ema töö juures käia jõulupeol. Kui ma Fazerist ära tulin, siis mõtlesin, et kõige nooremal lapsel peavad ka sellised jõulupeod olema. Kuna ka teistel töötajatel olid väikesed lapsed, siis olid algusaegadel just laste jõulupeod tähtis üritus. Täiskasvanute jõulupidu on aga alati selline olnud, kus saaks ikka peokleidi selga panna.“ Sageli tehakse ühistegevusi just värskes õhus, näiteks toimuvad nõnda suvepäevad.

Olulisel kohal olid kord ka laste jõulupeod.

Aasta-aastalt väärtustabki Kersti üha enam aga vaba aega ja võrreldes karjääri kiireimate aegadega on ta juba koormust vähendanud, et anda ka teistele võimalus: „Muidu on nii, et käin kontoris ja räägin kõva häälega, kuidas on õige. Kolleegid olid juba pikalt audiitoritööd teinud, nii et nende pärast ei olnud vaja muretseda. Küll aga kartsin veidi klientide pärast, kuid ka nendega oli kõik hästi. Õppisin seda, et telefon on pidevaks suhtluseks päris hea vahend. Samuti leidsin Hispaanias tee veebikoosolekuteni.“

Audiitorteenuse OÜ suvepäevad 2021 Osmussaarel.

„Ma olen juht pigem siis kui seda on vaja – ma ei ole oma lapsi ega alluvaid kunagi võtnud kellenagi, keda peab kantseldama, vaid nad on nagu sõbrad. Selleks, et usaldada, pean ma nendega rääkima nagu võrdsega. Minu jaoks on oluline, et mul on alluvatega samad põhimõtted – õige ja vale on paigas ning koos on lihtsam. Ma ei ole karistaja ning präänikuga meeldib mulle rohkem,“ kirjeldab Kersti end juhina.

Metodoloogiakomisjonist tenniseturniirini

Kersti on olnud hinnatud partner ka Audiitorkogu jaoks. Kui uued audiitortegevuse standardid kehtima hakkasid, siis sattus Kersti nii koolitustiimidesse kui kandideeris metodoloogiakomisjoni: „Ühelt poolt oli tore ise teemadega kursis olla, kuid teisalt oli võimalus ka inimesi aidata. Metodoloogiakomisjonis olid ühe laua taga nii Big4-i esindajad, aga mina sain sinna väikeettevõtte perspektiivi lisada. See oli väga põnev ja arendav aeg.“

Kuigi metodoloogiakomisjonis tehakse rasket mõttetööd, siis võib juhtuda, et sealt saab rohkem kui vaid erialateadmised: „Metodoloogiakomisjonis olles kutsus Monika Peetson mind korduvalt tennist mängima, ja kui ta taas rääkis laagrist, kuhu on ka algajad oodatud, siis viimaks haarasin sõnasabast kinni ning võtsin noorema lapse ka kaasa, ja läksingi. Nüüd olen juba üheksa aastat mänginud.“ Kersti kinnitab, et septembrikuu teine laupäev, 10. september on tal kalendris juba Audiitorkogu III tenniseturniirile broneeritud.

Septembrikuu teisel laupäeval osaleb Kersti kindlasti Audiitorkogu tenniseturniiril.

Lisaks panustas Kersti ka kvaliteedikontrolli töösse ning on väga tänulik, et sai seda teha ka Veiko Hintsovi tiimis: „Me käisime koos just väikestes audiitorbüroodes KVK-sid tegemas. Ka Veikot iseloomustab soov aidata. Ma olen siiralt tänulik, et mul on õnnestunud audiitorluses olla just sellisel ajal ja õppida sellistelt suurtelt nimedelt nagu Urmas Kaarlep, Ago Vilu, Veiko Hintsov, Tiit Raimla – nad on minu jaoks audiitorid suure algustähega.“

Kokkuvõtteks tunneb Kersti, et palju on tehtud ja nähtud: „Mulle meeldivad mu töö ja kliendid väga, siiski hindan vaba aega aasta-aastalt üha rohkem. Praegu on suurte muutuste aeg ja loodan, et muudatuste tulemusel on majanduskeskkond ja regulatsioonid sellised, mis pakuvad ka tulevikus audiitoritele põnevust, iseseisvust ja otsustusõigust. Ma väga loodan, et need toredad ja targad inimesed, kes täna Audiitorteenuse OÜ-s töötavad soovivad audiitorina jätkata veel pikalt.“

Patareisid meeldib Kerstile just mägedes matkates laadida.