Uurimustööde konkursilt: Olulisuse kontseptsiooni rakendamine avalikustamisele kuuluva informatsiooni määratlemisel

Autor: Liisa Tammesoo

Magistritöö pealkiri: Olulisuse kontseptsiooni rakendamine avalikustamisele kuuluva informatsiooni määratlemisel

Magistritöö lühikokkuvõte:

Olulisuse kontseptsioon on tähtis nii raamatupidamise aastaaruande koostajatele kui ka seal sisalduva info tarbijatele. On tähtis aru saada, milline info tuleks avalikustada raamatupidamise aastaaruandes, et selle põhjal oleks infotarbijatel võimalik anda hinnanguid ja teha otsuseid. Kuna raamatupidamise aastaaruannete koostamine ja esitamine äriregistrile on kohustuslik, on ka olulisuse kontseptsioon igal aastal aktuaalne.

Enamasti on erialases kirjanduses olulisust raamatupidamise aastaaruandes avalikustamisele kuuluva informatsiooni mõistes kajastatud Ameerika Ühendriikides kehtivatest raamatupidamise reeglitest lähtuvalt, vähem on seda tehtud lähtuvalt rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest. Seetõttu on magistritöös olulisuse kontseptsiooni käsitletud lähtuvalt IFRS-ist. Lisaks on magistritöö autori arvates olulisuse kontseptsioon aktuaalsem ettevõtete seas, kes koostavad oma raamatupidamise aruanded lähtudes IFRS-ist, kuna enamasti on need ettevõtted suuremad ning nende poolt tehtavad tehingud on keerulisemad ja nõuavad rohkem hinnangute kasutamist.

Magistritöö jaoks tehtud analüüsi põhjal võib märkida, et IFRS ei anna konkreetseid suuniseid või piirmäärade arvutamise juhised otsustamaks milline informatsioon on oluline. Hindamaks, kas informatsioon on oluline, tuleb lähtuda infotarbijate tehtavatest otsustest ning arvestada, kas informatsiooni avalikustamine võiks nende otsuseid mõjutada. Lisaks tuleb hinnata informatsiooni suurust, olemust ja konteksti nii eraldi võetuna kui ka koosmõjus muu sarnase informatsiooniga.

IFRS-ide täienduseks on aga välja antud IFRS rakendusjuhend number 2 „Olulisuse otsuste tegemine“, mida 2018. aastal täiendati. Rakendusjuhendis on välja toodud neljaastmeline olulisuse hindamise protsess. Rakendusjuhendist on kindlasti abi olulisusega seotud otsuste tegemisel, aga selle rakendamisel tuleb esmalt põhjalikult selgeks teha IFRS-ides olevad nõuded. IFRS-ides on toodud mitmesuguseid näiteid olukordadest, mille puhul olulisuse kontseptsiooni tuleks rakendada. Need näited on abiks tuvastamaks majandusüksuses sarnaseid tehinguid, muid sündmusi ja tingimusi, mida hinnata. IFRS-ides toodud nõuete ja näidete põhjal kogutud potentsiaalne teave on juba osa rakendusjuhendis toodud neljaastmelisest protsessist.

Magistritöö autor jõudis järeldusele, et IFRS-ide, IFRS-ide tõlgenduste ja juhendmaterjalide põhjal ei ole võimalik välja tuua konkreetseid suuniseid selgitamaks välja, milline on oluline informatsioon. IFRS rakendusjuhendis on küll välja toodud neljaastmeline olulisuse hindamise protsess, kuid selle protsessi puhul tuleb kasutada suurel määral hinnanguid. IFRS-ides on välja toodud näiteid olukordadest või asjaoludest, mis on olulised või aitavad hinnata, kas teave on oluline, kuid selgeid piirmäärasid või nende arvutamise juhiseid ei ole. IFRS-ide ja rakendusjuhendi põhjal tuleb finantsaruannete koostamisel olulisuse kontseptsiooni rakendades kasutada nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid faktoreid. Seega sõltub avalikustamisele kuuluva informatsiooni hulk juhtkonna otsustest ning alati ei saa infotarbijad kindlad olla, kas kõik oluline informatsioon on avalikustatud.

Magistritöö terviktekst on kättesaadav https://audiitorkogu.ee/est/2019-aasta-tood.