Arvestusalaste uurimistööde 2021. aasta konkursi audiitortegevusega seotud töö

Lõputöö pealkiri: Välisaudiitorite tuvastatud pettuseriskid ettevõtetes ja pettuseriskidele vastavad auditiprotseduurid

Autor: Margarita Gevorgjan

Juhendaja: Iivi Maspanov
Tallinna Tehnikaülikool, Majandusteaduskond, Ärikorralduse instituut

Autori tutvustus: Lõputöö teema idee tekkis PriceWaterhouseCoopers-is töötamise ajal, kus töötasin auditi projektijuhina. Töötasin seal peaaegu 6 aastat ning pettuse teema oli alati  aktuaalne ja mulle huvitav. Töö käigus puutusin tihti kokku küsimusega, mis auditiprotseduure me saame valida pettuse riski kateks, et need oleksid tõhusad ja samal ajal ootamatud (ei kattuks eelmisel aastal tehtud protseduuriga). Siit tekkis mõte uurida erinevaid auditiprotseduure detailsemalt oma magistritöös. Minu bakalaureuseõpingud on olnud Eesti Maaülikoolis ökonoomika ja ettevõtluse erialal, magistri õpingutega aga jätkasin TalTech-is majandusarvestuse erialal. Peale PwC-t töötasin 1,5 aastat Fujitsu-s ärikontrollerina  ja  praegu olen grupi finantskontroller start-up ettevõttes Ultra, mis arendab online mänguplatvormi Ultra.io ning oma krüptoraha.

Magistritöö eesmärk oli välja selgitada:

1. Eesti välisaudiitorite kokkupuuted finantspettustega,
2. kõige tõhusamad auditprotseduurid pettuseriski hindamisel,
3. kõige tõhusamad auditiprotseduurid müügituluga seotud pettuse tuvastamisel ja juhtkonna volituste ületamise tuvastamisel. 

Eesmärkide saavutamiseks koostati internetiküsitlus audiitorite seas, millele saadi 60 vastust. Analüüsi tulemusena selgus, pettusele viitavate asjaoludega on kokku puutunud üle poole vastanutest (52%) ja sama suur osa on ise pettusi tuvastanud. 

Kõige tõhusamaks riskihindamise protseduuridest osutus analüütiliste protseduuride läbiviimine ja ebaharilike või ootamatute suhete analüüsimine – antud protseduur on andnud pettuse signaali 75% vastanutele. Sellele järgnesid arusaamine ettevõtte äri spetsiifikast ja juhtkonna küsitlemine. Lisaks, audiitorite vastustest ilmnes, et üht tõhusaimat riskihindamise protseduuri, auditimeeskonna ajurünnakut pettuseriski teemal, kasutatakse vähe.

Antud töö uuringu tulemused kinnitavad, et müügitulu ülehindamine on üks sagedamini esinevaid pettusi. Sellega  on kokku puutunud 54% Eesti audiitoritest, st sagedamini kui teiste pettuseliikidega. Audiitorid peavad olema ettevaatlikud ka ettevõttelt saadud või saamata jäänud informatsiooni suhtes, sest ettevõtte poolt informatsiooni valesti esitamine või varjamine oli magistritöö uuringu tulemusena sageduse poolest teine pettuse liik. 

Analüüsi tulemusena ilmnes, et kõige tõhusamad protseduurid müügituluga seotud pettuse riski hindamisel on:

• müügitulutehingute eest laekumiste kontrollimine pärast aasta lõppu (kasutab 93% vastanutest, kõige tõhusamaks peab 58% vastanutest);
• aasta lõpu lähedal ilmnenud ebaharilike müügitehingute arvu analüüsimine ja võrdlus müügisummaga (78%, 57%);
• kontrolltestid (76%, 43%).

Uuringu tulemusel on juhtkonna volituste ületamise riski puhul kõige tõhusamad järgmised protseduurid:

• auditi käigus märkimisväärsete või majandusüksuse jaoks ebatavaliste tehingute tuvastamine ja analüüsimine pettuse riski seisukohalt (kasutab 78% vastanutest, kõige tõhusamaks peab 55% vastanutest);
• teatud kriteeriumiga valitud aasta lõpuperioodi pearaamatukannete ja korrigeerimiste kontrollimine (82%, 45%);
• juhtkonna hinnangutega tutvumine ja nende hindamine (65%, 43%); 
• sobimatule, ebaharilikule või harva kasutatavale kontole tehtud pearaamatukannete kontrollimine (65%, 38%).

Tutvu tööga pikemalt SIIN.