Audiitorkogu / 24. november 2021

Arvestusalaste uurimistööde 2021. aasta konkursi võitis vandeaudiitor Signy Villems

Magistritöö pealkiri: Vandeaudiitori arvamuse modifikatsioonid Eesti raamatupidamiskohustuslaste finantsaruannete kohta

Autor: Signy Villems

Juhendaja: prof Toomas Haldma

Tartu Ülikool, majandusteaduskond

Autori tutvustus: Signy on vandeaudiitor alates 2012. aastast. Huvi kutse vastu tekkis tal aga kohe peale bakalaureuseõpingute lõpetamist Tartu Ülikoolis, 2008. aastal, kui liitus vandeaudiitori assistendina rahvusvahelise audiitorbürooga KPMG Baltics OÜ. Kaheksa aasta jooksul Audiitorkogus töötades pühendus Signy aga vandeaudiitorite kutse arendamisele, andes oma panuse erialaste regulatsioonide väljatöötamisse, vandeaudiitorite töövahendite loomisse ja koolituspakkumuste kujundamisse. 2020. aasta sügisest liitus Signy Audiitorteenuse OÜ meeskonnaga, et end taaskord praktilises audiitoritöös proovile panna. Möödunud aastasse jääb ka magistrantuuriõpingute lõpetamine Tartu Ülikoolis finantsjuhtimise erialal. Lõputöö teemavalik langes mõistagi kokku erialaga ning valdkonda, mis seni Eestis peaaegu uurimata, enesele huvipakkuv ja uurimistulemustena köitev ilmselt kõikidele arvestusvaldkonnast huvituvatele inimestele.

Töö lühikirjeldus: 

Finantsaruanded peavad olema koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse raamistikuga, et rahuldada finantsinfo tarbijate erinevaid vajadusi ning tagada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus ja läbipaistvus. Kas Eesti raamatupidamiskohustuslaste finantsaruanded on koostatud vastavuses raamatupidamise seaduses esitatud finantsaruandluse raamistiku nõuetega või esineb vajakajäämisi? Koostatud magistritöö eesmärgiks oli Eesti raamatupidamiskohustuslaste 2019. a finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori modifitseeritud arvamusega aruannete modifikatsioonide ja tähelepanu osutavate lõikude põhjuste selgitamine, analüüsimine ja ettepanekute tegemine analüüsitulemuste põhjal valdkonna kujundajatele, suurendamaks tulevikus veelgi finantsaruannete usaldatavuse taset Eestis. 

Kogumaks andmeid Eesti raamatupidamiskohustuslaste arvu, nende esitatud finantsaruannete ning finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori aruannete arvu ja sisu kohta, on magistritöö raames esitatud vastavasisuline päring registripidajale (RIK). Kogutud koondinfo on esitatud alljärgnevas tabelis. 

Päringu tulemusena RIK-ilt saadud sõltumatu vandeaudiitori aruannete üldkogumist on autori poolt esmalt eraldatud auditi töövõtu tulemusel esitatud aruanded ning seejärel nendest omakorda modifitseeritud arvamusega aruanded (501) ja tähelepanu osutavaid lõike sisaldavad aruanded (372): nimetatud aruanded on üksikasjalikult autori poolt läbi loetud, analüüsitud ning märgitud juurde modifikatsiooni põhjus(ed). 

Modifitseeritud arvamusega aruannetest kaalukaima osa moodustavad märkus(t)ega aruanded (501-st 462 ehk 92%), mistõttu antakse käesolevas kokkuvõttes lühiülevaade just nende analüüsitulemustest. Märkus(t)ega sõltumatu vandeaudiitori aruannete põhjustest ligi 78% olid seotud finantsaruannete põhiaruannete kirjetega (bilanss ja kasumiaruanne), 13% algsaldodega, 3% tegevuse jätkuvusega. Vaadates suurima grupi, põhiaruannete, osa detailsemalt, modifikatsiooni põhjustanud asjaolu põhjal, selgus järgnev:

  • 60% juhtudest on tegemist vandeaudiitori suutmatusega hankida tõendusmaterjali raamatupidamiskohustuslaste teatavate kirjete kohta (eelkõige nõuded, varud, finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud ja põhivara);
  • 25% juhtudest oli tegemist vandeaudiitori ja raamatupidamiskohustuslase hinnangute erinevusega (eelkõige nõuded, finantsinvesteeringud ja varud);
  • oluliselt väiksema osakaaluga on faktivead (15%) (eelkõige kohustised, tulud ja nõuded).

Tähelepanu osutavad lõigud olid peamiselt seotud tegevuse jätkuvuse temaatikaga. 

Vaatamata asjaolule, et modifitseeritud arvamusega sõltumatu vandeaudiitori aruannete osakaal kõigist 2019. a finantsaruannete kohta esitatud vandeaudiitori aruannetest Eesti raamatupidamiskohustuslaste kohta viimasel kümnendil oli rekordmadal (so 11,3%, 2010. aastal nt 23%), peaks tulevikus saama prioriteediks siiski selle osakaalu vähendamine. Suurendamaks finantsaruannete usaldatavuse taset tulevikus Eestis veelgi, tegi autor uuringutulemuste võimalike põhjuste analüüsimisel mh alljärgnevad ettepanekud rahandusministeeriumile ja Audiitorkogule:

  • modifikatsioonide põhjuste analüüsimisel arutles autor asjaolu üle, kas raamatupidamiskohustuslased ei suuda või soovi vandeaudiitorile arvamuse avaldamiseks tõendusmaterjali anda. Suutmatuse põhjuseks võib olla teadmiste ja oskuste puudus (lahenduseks koolituspakkumuse suunamine asjakohastes õppevormides ja -kavades);
  • suutmatuse põhjuseks võivad olla ka ebaselged suunised / nõuded asjakohases seadusandluses / finantsaruandluse raamistikus (lahenduseks tõlgendused, praktilised juhendmaterjalid);
  • suutmatuse põhjuseks võib olla ka rahaline komponent (lahenduseks alternatiivide tutvustamine nt ressursimahukatele hindamistele);
  • tahtlikkuse komponendi esinemisel raamatupidamiskohustuslaste poolt peaks finantsinfo tarbijatele võimaldama vandeaudiitori aruande tüübi tasuta kättesaadavust registripidajalt ja suurendama ühtlasi nende teadlikkust vandeaudiitori modifitseeritud aruannete sisu mõistmisel – motiveerides raamatupidamiskohustuslasi seeläbi olema vastavuses finantsaruandluse raamistiku nõuetega;
  • tahtlikkuse puhul võib pidada asjakohaseks ka erinevate sanktsioneerivate meetmete riiklikku ülevaatamist just infotarbijate vajadusi ja ka raamatupidamiskohustuslaste võrdset kohtlemist arvesse võttes;
  • vandeaudiitori aruannete modifikatsioonide analüüsimisel selgus, et need olid valdavalt varade-põhised. Kas võib siinkohal põhjuseks olla ka vandeaudiitorite tänaste oskuste ühekülgsus (nt võib bilansiväliseid kohustusi olla keerukam tuvastada kui varade allahindluse vajadust)? Lahendusena on võimalik kujundada vandeaudiitoritele vastavasisulist koolituspakkumist; 
  • samuti tasub kaalumist täiendavate juhiste kujundamine vandeaudiitoritele alternatiivsete protseduuride läbiviimiseks olukordadeks, kus tõendusmaterjali hankimine on osutunud keeruliseks (nt varude inventuurist mitte-osavõtt distantsi või muude piiravate asjaolude tõttu).  

Kokkuvõtvalt saab öelda, et vandeaudiitori modifitseeritud aruannete osakaal oli 2019. aastal viimase kümnendi madalaimal tasemel (11,3%), kuid osakaalu vähendamine peaks saama siiski eesmärgiks. Modifikatsioonide põhjuste analüüsimisel selgus peamise murekohana risk raamatupidamiskohustuslaste varade tegeliku väärtuse osas. Usutavasti oskavad finantsinfo tarbijad nimetatud teadmist ja infot majandusotsuste tegemisel arvesse võtta vähendades sellega ohtu ja kulusid, mida peaks riskide realiseerumise korral kandma nii ettevõtte omanikud kui ka ühiskond tervikuna.

Jaga artiklit:
Menüü