Arvestusalaste uurimistööde 2022. aasta konkursi eriauhind „Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus“

Lõputöö pealkiri: Süsiniku jalajälg ettevõttes KPMG BALTICS OÜ

Autor: Liina Kokk

Juhendaja: Katrin Lemsalu

Lühitutvustus: Olen viimased kolm aastat töötanud KPMG Baltics OÜs. Töö ja kooli kõrvalt olen aktiivne loodushuviline ja matkaja. Looduses viibimisega olen ma lapsest saati oma akusid laadinud. Magistritöö idee sai alguse KPMG infotunnil kestlikkusaruandluse direktiivi tutvustusest. Jätkusuutlikkus kõnetas väga, mistõttu soovisin seda teemat lähemalt uurida. Kuna KPMG Baltics OÜ hakkas andmeid koguma, oli analüüsitava ettevõtte leidmine ning andmete kättesaamine lihtsustatud. Lõputöö teemaga pöördusin kooli poole ning hakkasin uurima, kes õppejõududest oleks huvitatud teemad juhendama. Juhendaja, Katrin Lemsalu, nõustus, et tegemist on olulise teemaga ning oli valmis tööd juhendama. 

Lühiülevaade:
Jätkusuutlikkuse tagamise suurimaks väljakutseks on kliimamuutused, mis on tingitud inimtegevusega seotud kasvuhoonegaasidest. Magistritöö uurimisteemaks on ettevõtte süsiniku jalajälje arvutamine, tuginedes CSRD direktiivis sätestatud kohustusele. Uurimisteema on oluline ja aktuaalne kuna kohustus rakendub kõikidele börsil noteeritud ettevõtetele (ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele).

Magistritööga antakse laiem ülevaade jätkusuutlikkusest ja kliimaneutraalsuse tagamisest. Viimane on ka põhjus, miks ettevõtted peavad oma süsiniku jalajälge arvutama hakkama. Uurimisprobleem seisneb vähesest teadlikkusest kasvuhoonegaaside arvestusest ja süsiniku jalajälje arvutamisest. Raporteerimiskohustus rakendub juba 2024. aasta kohta, kuid ettevõtetel puuduvad raporteerimiseks vajaminevad andmed, mistõttu on vaja andmeid eraldi koguma hakata. Magistritööga kaardistatakse süsiniku jalajälje arvutamise etapid ning meetodid andmete kogumiseks.

Töö esimeses ehk teoreetilises osas antakse ülevaade jätkusuutliku mõttemaailma teadvustamisest ning jätkusuutlikkust kajastavate direktiivide muutustest. Kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohaselt peavad ettevõtted hakkama arvutama oma süsiniku jalajälge ja viima läbi kasvuhoonegaaside inventuuri. Töö teoreetilises osas tuuakse välja kasvuhoonegaaside inventuuri juhendmaterjalid ning süsiniku jalajälje olemus ja arvutusmetoodika. Magistritöö teoreetilises osas tugineti Euroopa Liidu direktiividele, erinevatele standarditele ning erialakirjandusele.

Magistritöö empiirilises osas arvutatakse ettevõtte KPMG Baltics OÜ süsiniku jalajälg. Töö autor kasutas KPMG Baltics OÜ poolt kogutud andmeid. KPMG International on oma liikmesfirmadele kehtestanud nõuded andmete kogumiseks ning on ette andnud skoop 3 raporteerimise kategooriad. Skoop 2 arvutamiseks saadi andmed kuluarvestusest. Skoop 3 arvutamiseks kogus ettevõte 2021. aasta sügisel ankeetküsitlusega andmeid töötajate pendelrände kohta. Magistritöö empiirilises osas on lähtutud The Greenhouse Gas Protocoli (lühendina KHG protokoll) süsiniku jalajälje arvutamise mudelist ning leitud KPMG Baltics OÜ kontori süsiniku jalajälg. 

Kasvuhoonegaaside arvestuse jaoks on määratletud kolm mõjuala ehk skoopi, mis aitavad ettevõtetel mõõta oma tegevusest tulenevaid otseseid ja kaudseid heitkoguseid. Skoop 1 võtab arvesse ettevõtte otsesed heitmed – tegemist on ettevõtte kontrolli all olevate heitkogustega, mis on tekkinud ettevõtte statsionaarsetest kateldest või mobiilsete seadmete kasutamisest. Skoop 2 ja skoop 3 puhul on tegemist kaudsete heitmetega, mille üle ettevõtetel kontroll puudub, kuid teadlike otsustega on võimalik ka kaudseid heitkoguseid vähendada. Skoop 2 puhul on tegemist sisse ostetud energiaga, mille puhul saab valida teenuspakkujat ja ostetud energia allikat. Skoop 3 heitkoguste arvutamine on ettevõtetele vabatahtlik ning nad saavad valida 15 erineva kategooria vahel. Skoop 3 on seotud ettevõtte laiema väärtusahelaga. 

Süsiniku jalajälje arvutamisel saab tugineda erinevatele arvutusmeetoditele ning standarditele. Neist kõige laialdasemalt on kasutusel KHG protokoll, millel magistritöö põhineb. KHG protokolli raames on ettevõtte süsiniku jalajälje arvutamisel 6 etappi: 1. organisatsiooni ja ettevõtte tegevuse piiride seadmine; 2. vajaminevate andmete kogumine; 3. sobivate heitetegurite valimine ja rakendamine; 4. mõjualade heitkoguste arvutamine; 5. tulemuste kontrollimine; 6. heitkoguste vähendamise plaani koostamine.

Magistritöö puhul on tegemist autorile teadaolevalt esimese süsiniku jalajälje arvutamise uurimistööga. Ettevõtjad saavad magistritööga tutvumisel ülevaate süsiniku jalajälje arvutamise protsessist. Töös on välja toodud standardid, millele saab jätkusuutlikkuse aruandlusel tugineda ning kasvuhoonegaaside heitkoguse inventuuri etapid.

Magistritöö on tervikmahus leitav SIIT.