Audiitorkogu / 11. jaanuar 2023

Arvestusalaste uurimistööde 2022. aasta konkursi parim arvestusalane bakalaureusetöö ja PwC eriauhind

Lõputöö pealkiri: Jätkusuutlikkuse info kajastamise praktika Balti riikide pankades

Autor: Kätlin Eveli Epner

Juhendaja: Kertu Lääts

Lühitutvustus: Kevadel omandasin bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis majandusteaduse erialal ning tänaseks olen pangas töötanud ärianalüütikuna üle aasta. Käesoleva lõputöö teemani jõudsin oma juhendaja Kertu Läätse kaudu. Jätkusuutlikkus tundus olema huvitav ja vajalik teema, millega tahtsin rohkem tutvuda, ning ka pangas töötades uurida, kuidas nemad oma sidusrühmi nendel olulistel teemadel informeerivad. Kuigi jätkusuutlikkuse aruandlus polnud lõputöö kirjutamise ajal otseselt mu tööga seotud, siis nüüd on mul olnud võimalus ise ka jätkusuutlikkuse näitajate kajastamisse panustada ja sel teemal lõputöö kirjutamisest on mulle kindlasti kasuks olnud.

Lühiülevaade:
Tekkinud surve keskkonna- ja sotsiaalsete probleemide leevendamiseks on suunanud tähelepanu ettevõtete äritegevusele ning strateegiatele. Käesolevas töös on vaatluse alla võetud pangad, kuna oluliste finantsteenuste pakkujana vahendajate rollis omavad nad suurt mõju ühiskonna ja keskkonna arengule ning lisandväärtuse tekitamisele. Pankade eripäraks teiste ettevõtete ees on nende võime jätkusuutlikkusse panustada ka kaudselt oma klientide kaudu.

Pangad kasutavad oma tegevuste kajastamiseks sidusrühmadele aruandeid ning veebilehti. Selleks, et avaldatud jätkusuutlikkuse näitajad oleksid ühtselt arusaadavad ja võrreldavad, kasutatakse aruandluses erinevaid raamistikke ning standardeid. Jätkusuutlikkuse aruandlusraamistikest on kõige rohkem kasutusel GRI juhised, milles kajastatakse majanduslikke, keskkondlikke ja sotsiaalseid mõõdikuid. Pankade veebilehed on head jätkusuutlikkuse info kajastamise vahendid, kuna need võimaldavad jagada ajakohast informatsiooni kättesaadavalt pankade äritegevuse mõjudest. Siiski on leitud, et pangad esitavad jätkusuutlikkuse näitajaid nii aruannetes kui ka veebilehtedel erinevas mahus ega kajasta neid piisavalt põhjalikult ning info ulatus sõltub paljuski pankade suurusest ja omandist. Seda võib põhjustada hetkel ühtsuse ja reguleerimise puudumine jätkusuutlikkuse aruandluses.

Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade Balti riikides tegutsevate pankade jätkusuutlikkuse info kajastamise praktikast, põhinedes GRI raamistikule. Jätkusuutlikkuse info kajastamise praktika hõlmas jätkusuutlikkuse näitajaid aruannetes ja pankade veebilehtedel. Kogutud andmete põhjal koostati võrdlus riikide ning pankade vahel ja aruannetes ning veebilehtedel kajastatava info alusel. Lisaks hinnati jätkusuutlikkuse aruandluse arengut 2019–2021 aastate aruannetes. Selleks tehti kodeerimisjuhendi abil sisuanalüüsi 20 Balti riigis tegutsevale pangale – valimis oli kuus suurima turuosaga panka igast Balti riigist ning kaks suurima Baltikumi turuosaga pankade emamaa panka. Andmeid koguti valitud 10 majandusliku, 14 sotsiaalse ja 13 keskkondliku näitaja kohta.

Tulemusi analüüsides selgus, et peamiselt avaldavad pangad oma tegevustest infot aastaaruannetes. Kõikides Balti riikide pankades toimus nii majandusliku, sotsiaalse kui ka keskkondliku dimensioonide näitajate arvu kasv aruannetes kolme aasta jooksul. Aruannetes oli kajastatud kõige rohkem majanduslikke, sealhulgas rahalisi näitajaid ja kõige vähem keskkondlikke näitajaid ressurssidest ning jäätmetest. Pankade veebilehtedel oli kajastatud kõige rohkem sotsiaalseid näitajaid ühiskonna kohta ning kõige vähem majanduslikust dimensioonist rahalisi näitajaid. Üldiselt kajastasid pangad keskmiselt oma aruannetes rohkem jätkusuutlikkuse näitajaid kui veebilehtedel. Kõige rohkem kajastasid keskmiselt Eestis tegutsevad pangad jätkusuutlikkuse infot aruannetes ja veebilehtedel, kuid Balti riikide pankadest esitas kõige rohkem näitajaid AB SEB bankas. Siiski kogu valimi peale esitas kõige rohkem näitajaid Swedbank AB (Grupp), mis tegutseb nii Rootsis kui ka Balti riikides. Jätkusuutlikkuse info kajastamise ulatust saab pankade puhul positiivselt seostada töötajate arvu suurenemisega, börsil noteerimisega ning GRI juhendi kasutamisega.

Pankade jätkusuutlikkuse info kajastamise praktika puhul paistab, et Balti riikides tegutsevatel pankadel on veel aruannetes ja veebilehtedel esitatud jätkusuutlikkuse näitajate ulatuse osas arenguruumi, et hakata rohkem näitajaid kajastama ning seekaudu suurendada läbipaistvust.

Autor tänab oma juhendajat heade mõtete ja abi eest!

Töö võitis ka PwC Estonia poolt välja pandud eriauhinna „Parim arvestusalane uurimistöö".

Bakalaureusetöö on tervikmahus leitav SIIT.