Audiitorkogu / 15. november 2022

Arvestusalaste uurimistööde 2022. aasta konkursi parim audiitortegevusalane töö

Magistritöö pealkiri: Auditi ootuste lahknevus audiitorite ja ettevõtete juhtide vahel äriühingutega seotud pettuste korral

Autor: Brenda Heinla

Juhendaja: Ester Vahtre

Lühitutvustus: Omandasin magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ärirahanduse ja majandusarvestuse erialal ning olen audiitorina töötanud alates 2019. aastast. Huvi audiitori elukutse vastu tekkis bakalaureuseõpingute ajal, mil töötasin väikeses ettevõttes raamatupidajana. Lõputöö teema leidmine oli võrdlemisi lihtne, sest soovisin kindlasti lõputöö siduda oma igapäevatööga. Samuti pakuvad pettuse teemad ühiskonnale huvi ja selleteemalisi artikleid ning kaasusi lugedes viidatakse audiitorite kohustustele või nende mitte täitmisele. Eriala praktiseerijana teadsin, et ei ole realistlik eeldada audiitorilt igasuguse pettuse tuvastamist. Seega seadsin eesmärgiks välja selgitada, mis on audiitori tegelik vastutus pettuste korral, ning kas seega negatiivne vastukaja audiitoritele pettuste hilisele avastamisele või üldse tuvastamata jätmisele, on alati õigustatud või mitte.

Lühiülevaade:
Iga audiitor on teadlik viimase sajandi suurematest finantspettustest nagu näiteks Enron, Parmalat ja Wirecard. Sellised skandaalid on vähendanud eriala mainet ja usaldusväärsust ühiskonnas. Pettuste avalikuks tulemisel otsitakse vastutust audiitoritelt, kes ei ole avalikkuse arvates teinud oma tööd piisava pädevusega. Rahvusvahelised auditeerimise standardid sätestavad auditi töö ulatuse, kuid see ei ole alati kooskõlas finantsaruannete kasutajate ootustega. Teisisõnu, ei mõista finantsaruannete kasutajad alati täielikult, mis on audiitori vastutus, auditi tööulatus ja audiitori aruandega antud kindlusetase. Eelnev kirjeldab endas auditi ootuste lahknevust (või erinevust) ehk olukorda, kus kahel huvigrupil ehk tarbijal ja audiitoril on erinevad arusaamad audiitori tööst ja rollist. Kuna tegu on olukorraga, mida küll mõjutavad riigi või piirkonna eripärad, on tegemist suhteliselt laialdaselt levinud nähtusega. Lahknevus on tuvastatud ja lähemalt uuritud pea kõikides maailma piirkondades, seal hulgas näiteks Austraalias, Hollandis, Ungaris kui ka Soomes. 

Auditi ootuste lahknevust ja selle põhjuseid võib vaadelda kahest aspektist lähtuvalt: mõistlikkus ja teostus. Mõistlikkuse lõhe kirjeldab endas erinevust avalikkuse ootuses audiitori töö saavutatud tulemusele ja sellele, mida audiitoritelt saab mõistlikkuse piirides oodata. Teostuse lõhe võib kirjeldada kui erinevust selle vahel, mida audiitoritelt saab mõistlikkuse piirides oodata ja mida tajutakse, et audiitor tegelikkuses saavutab. Teisisõnu, esiteks on erinev, mida avalikkus ootab audiitoritelt ja mida on avalikkusel mõistlik oodata, ning teiseks on erinev, mida avalikkusel on mõistlik audiitoritelt oodata ja mida avalikkus tajub audiitori töö tegeliku tulemusena. 

Pettuste kontekstis on oluline teada, millised on audiitori kohustused pettuste tuvastamisel ning kas need on kooskõlas avalikkuse ootustega. Lisaks tuleb mõista, millised ootused audiitorile on mõistlikud ning millised ebamõistlikud. Üheks näiteks võib siin tuua juhtkonna ootuse, et audiitor tuvastab igasuguse pettuse olenemata selle mõjust finantsaruannetele. Siinkohal esineb selge lahknevus audiitori ning juhtkonna ootuses audiitori tööle.

Eelnevat arvestades seati magistritöö eesmärgiks tuvastada auditi ootuste lahknevus ja selle põhjused Eestis äriühingutega seotud pettuste kontekstis. Töös seatakse kolm hüpoteesi, mis kõik said töö käigus tõestatud:

1) Eestis esineb auditi ootuste lahknevus audiitorite ja ettevõtete juhtide vahel; 
2) ettevõtte juht eeldab audiitorilt rohkem, kui on tema kohustused talle kehtivate seaduste, regulatsioonide ja standardite järgi; 
3) ettevõtte juht eeldab, et audiitor peab auditi käigus avastama igasuguse pettuse olenemata selle olulisusest finantsaruannetele. 

Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uuring Eesti vandeaudiitorite ja ettevõtete juhtide seas. Kokku osales uuringus 82 ettevõtte juhti ning 40 vandeaudiitorit. Lisaks kaasati alguses uuringusse ka väliseid finantsaruannete kasutajaid, kuid vastajate vähese aktiivsuse tõttu nende tulemusi analüüsis ei kasutatud. See aga jätab edasise võimaluse teema käsitlemiseks väliste kasutajate ootuste kontekstis. 

Läbiviidud uuringust selgub, et ehkki audiitoritel ja juhtidel on head teadmised pettuste olemusest, esineb Eestis lahknevus kahe grupi arvamuses audiitori rolli osas pettuste korral. Erinevuse peamisteks põhjustajateks on puudulikud standardid, mis on üheks alamosaks teostamise lõhes ning samuti selgus, et kasutajatel esineb ebamõistlikke ootusi audiitoritele. Puudulike standardite puhul võib rääkida olukorrast, mil avalikkus ootab audiitorilt mingisuguse kohustuse täitmist, kuid see ei ole ettenähtud standarditega. Siin tuuakse välja, et Eesti seadusandluses on mõned kohad pettuste osas reguleerimata, täpsemalt teavitamise osas kolmandatele osapooltele ning vajaksid edasisi uuringuid. Autor pakub standardite lõhe vähendamiseks välja võimaluse Eestis kehtivaid juhendeid täiendada.

Ebamõistlikke ootuste lahknevuse osas audiitoritele oleks üheks näiteks, kui ettevõtte juht eeldab audiitorilt igasuguse pettuse tuvastamist olenemata selle olulisusest või kokkumängu olemasolust. See on kooskõlas varasemate uuringutega teistes riikides ja piirkondades, kus samuti on ettevõtete juhid eeldanud audiitorilt rohkem kui on realistlik temalt oodata. Siinkohal peaksid finantsaruannete tarbijad mõistma, et audiitoril ei ole tavapärastes tingimustes võimalik tuvastada pettust, mis hõlmab mitut osapoolt. Samuti ei ole kulutõhus uurida pettusi, millel on ebaoluline mõju finantsaruannetele, näiteks töötajatepoolseid pisivargusi. Eelnev viitab, et avalikkus võib audiitori ülesannetest vääralt aru saada, mistõttu tuleks teavitada ühiskonda audiitori töö tegelikust rollist. 

Kuna antud probleem on niivõrd laiaulatuslik ja aktuaalne, siis on oluline tegeleda lahknevuse vähendamisega. Küll tuleb siin täheldada, et seda on võimalik ainult vähendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada. Esiteks on valikuvõimaluste kaalumisel vaja kindlaks teha, mis sorti lahknevusega on tegu ning teiseks, kas lõhe vähendamine on õigustatud või mitte. Kui lõhe esineb peamiselt audiitori teostuses, siis tuleb tegeleda audiitorite täiendava koolitamisega, kuid kui lahknevus esineb puudulike standardite tõttu, tuleb muuta asjakohaseid seadusi, regulatsioone ja/või standardeid. Mõistlikkuse lõhe vähendamine on üks raskemaid. Siiski selle vähendamiseks on võimalik harida avalikkust audiitori rollist, näiteks täiendades audiitori järeldusotsuse sõnastust või viies läbi majandusvaldkonna tudengitele suunatud audititeemalisi kursuseid.

Autor soovib siinkohal tänada kõiki uuringus osalenud audiitoreid!

Tutvu kogu tööga SIIN.

Jaga artiklit:
Menüü