Audiitoriks.ee: Kokandushuviline arvestusala üliõpilane, kes unistab toitlustusäri auditeerimisest

Audiitorkogu eestvedamisel on juba kolmandat hooaega algamas kampaania „Töökoht ärinõustamisfirmas on kraadiõppe loogiline jätk!“. Kampaania eesmärk on tutvustada üliõpilastele audiitor- ja ärinõustamisfirmade tööd ning suunata neid avastama praktikavõimalusi ja töökohti, mis on koondatud veebilehele audiitoriks.ee. Just sealt leidis TalTechi majandusteaduskonna üliõpilane Karoliina Mustkivi võimaluse alustada praktikat, mis on ta praeguseks viinud Audiitorteenuse OÜ auditi assistendi ametikohale.

Eelmise kampaania hakul märkis Audiitorteenuse OÜ juht Kersti Soodla, et esimene praktikakandidaat võttis temaga ühendust juba enne kampaania ametlikku käivitumist. Nüüd, kolmandat kampaaniat kavandades selgus, et seekord Kersti uut praktikanti ei otsi, sest uute töötajate seas on ka eelmise kampaania praktikant, keda tööks vajalike oskustega varustada. Tänu sellele otsustasime tutvustada audiitorluse pealekasu, kedagi, kes on alles alustamas oma karjääri audiitorluses ning seda tänu Audiitorkogu kampaaniale.

Lavalaudade asemel ärirahandusse

Intervjuuks valmistudes leidsin informatsiooni Karoliinast, kes on elanud Hiiumaal ja Karoliinast, kes on õppinud Nõos. Selle põhjal tegin ennatlikult järelduse, et Eestis on kaks Karoliina Mustkivi. Kui ma aga alustuseks palusin, et ta oma taustast räägiks, selgus juba esimeste minutitega, et Karoliina Mustkivisid on ikka vaid üks – ta on lihtsalt väga hakkaja! 

Karoliina on pärit Haapsalust, kus ta veetis oma esimesed kümme eluaastat, seejärel koliti perega Hiiumaale, kus noor neiu tegeles nii spordi, muusika kui näitlemisega: „Näiteringis leidsin tihti end naispeaosa rollidest, mis tõid kaasa ka mõne parima naispeaosatäitja tiitli. Tollal tundus näitlejaks saamine unistuste karjäärina – kujutasin end isegi Hollywoodis ette, kuid nüüdseks on see muutunud ja enam ei ole seda kuulsusekihku sees.“

Pehmetele hobidele tasakaaluks oli Karoliina alatine lemmiktund matemaatika ning pärast põhikooli otsustasid nad sõbrannaga kolida Eesti teise otsa, et edasi õppida Nõo Reaalgümnaasiumis. „Gümnaasiumis meeldis mulle ka ajalugu, käisin isegi olümpiaadidel ja mul oli väikene unistus saada arheoloogiks, minna kaevamistele ning leida Egiptusest muumiaid. Õnneks toodi mind „maa peale“ ja mõistsin, et enamus aega tuleks mul kaevata kusagil mulla ja muda sees ning päris nii ei ole, et lähen esimese püramiidi juurde ja leian vaarao,“ naerab Karoliina meenutades kooliaegseid plaane.

TalTechi avatud uste päeval.

„Ärinduse leidsin tänu karjääripäevale, kui me käisime TalTechis külas. Ma teadsin, et ma ei taha end raamidesse panna, vaid sooviksin midagi laiapindset teha, et ma saaksin erinevate teemade vahel liikuda,“ selgitab Karoliina ning lisab, „kuigi kaalukausil oli ka teisi ülikoole, siis TalTechi reklaamiti rakenduslikuma ülikoolina ja mind motiveeris ka siinne aktiivne tudengielu: palju tudengiorganisatsioone, projekte ja kampaaniaid.“ Esimesel õppeaastal osales ta aktiivselt Tudengivormeli administratiivmeeskonnas ja ka majandusteaduskonna üliõpilaskogus. 

Tudengivormeli administratiivmeeskonnas toimetamas.

Kohe ülikoolitee alguses jäi südikale tudengile kõrvu ka idee võimalusest õppida Erasmus+ programmiga välismaal ning teisel ülikooliaastal, vahetult enne auditi praktikale kandideerimist, veetiski ta ühe semestri Ateenas: „Ma olen alati olnu suhtumisega, et mul tekib mõte midagi suurt teha ja asun vaikselt selleks teed sillutama, samas kaheldes sisimas, et idee lõpuks päriselt ka ellu viin. Mõtlen, et pean vähemalt proovima ja lõpliku otsuse teen siis kui see ilmtingimata vajalik on. Õnneks on aga nii, et kui ma oma tee sillutamisega olen alustanud, siis ma ei taha enam „ei“ öelda – ma nagu ise manipuleerin endaga ja sedasi saavadki ideed teoks.“

Erasmus+ vahetussemestril Ateenas.

Abikokast auditisse

Alates gümnaasiumiajast on Karoliina kooli kõrvalt ka tööl käinud: „Kuna mulle meeldis süüa teha, siis leidsin suvevaheajal töö kohvikus abikokana. Sealt edasi sain juba võimaluse töötada Haapsalus mainekas Wiigi kohvikus, kus mind kohe pearoogade kokana proovile pandi. Vastutusrikas ja pingeline töö pakkus rahuldust ning õpetas mind veelgi paremini toime tulema kiire tempoga keskkonnas.“

Karoliina alustas ühel suvel abikokana, kuid jätkas järgmisel suvel juba kuumakokana mainekas Wiigi Kohvikus.

Tallinnasse õppima tulles võttis noor majanduseriala üliõpilane eesmärgiks arendada end ka kokana edasi: „Ma teadsin, et esimesel suvel ma veel erialasele tööle ei saa, kuid sel ajal oli mul veel huvi oma kohviku- või restoraniäri vastu.“ Nõnda alustas Karoliina Paju Villas desserdikokana, aga on teinud ka eelroogasid ja aidanud mujalgi. Praegu käib ta samuti kord kuus nädalavahetusel abiks, nimetades seda hobiks, millega ülikooli kõrvalt pingeid maandada. Oma restoraniäri unistus on aga asendunud unistusega mõne toitlustusäri auditeerimisest.

Audiitortegevusest kuulis Karoliina esimest korda ülikooli esimese aasta kevadsemestril finantsarvestuse aluste loengus, kuid reaalne huvi eriala vastu tekkis hoopis ülikoolis „Võti tulevikku“ karjääripäevalt, kus KPMG esindajad kirjeldasid, et audiitorina töötades on võimalik näha väga paljude ettevõtete rahakottidesse ja sellega saada suur ja mitmekesine pilt finantsmaailma kajastamisest: „Ma mõtlesin, et oh, tahaks küll paljude ettevõtete rahakottidesse näha!“

Veel Kreekas olles hakkaski Karoliina endale praktikakohta otsima ning leidis mitmeid võimalusi leheküljelt audiitoriks.ee, mille kaudu ta kandideeris erinevatesse ettevõtetesse, kuid esimese ja ainsana kutsus noore potentsiaalika arvestusala üliõpilase tööintervjuule Audiitorteenuse OÜ juht. Tööintervjuu läks hästi ja ka kolm kuud praktikaaega kulges ladusalt: „Alguses andis Kersti ülevaate audiitori tööst, kirjeldas kuidas tööpaberid on ülesehitatud ja milline kogu protsess on. Seejärel hakkasin vaikselt saama ülesandeid, aga Kersti oli hästi palju mu kõrval ning tema toel ma järjest arenesin. Mu tööpäevad olid 4–5 tundi pikad, mis oligi täpselt piisav aeg, sest alguses oli kõike päris palju hoomata ja kui ma oleksin pidanud 8 tundi olema, siis oleks aju mingil hetkel kokku jooksnud!“

Eduka auditipraktika lõpetas juba küsimus Audiitorteenuse juhilt, kui sügisel uuesti ühendust võtta, kas Karoliina võiks olla huvitatud appi tulemisest: „Nad ütlesid, et mulle saab juba ülesandeid usaldada ja kolmanda kuu lõpuks ei olnud vaja, et keegi kogu aeg mu kõrval oleks ja näitaks, mida see ja teine protseduur tähendab. Nad vist nägid minus potentsiaali.“

Praegu tundub Karoliinale, et on leidnud endale auditis õige valdkonna, mida kinnitas ka suvine lisapraktika Eesti iduettevõttes: „Esimene kuu oli väga vahva ja ma õppisin hästi palju, teisel kuul sain juba kõigest aru ja oskasin iseseisvalt ülesandeid täita ning kolmas kuu oli juba rutiinne töö. Ma juba täitsa ootasin, et saaksin auditisse tagasi – seal seesugust rutiinset tööd väga ei ole, iga klient on erinev.“

Aktiivne, kuid tasakaalukas esimese hooaja assistent tõdeb kokkuvõtteks, et praegu prooviks ta ühe hooaja auditis ära olla ja vaadata, kuidas läheb ja mida see endast kujutab: „Ma tunnen, et see töö on natukene sõltuvust tekitav – alguses ei saa täpselt aru, kuidas asjad käivad ja on tunne, kuidas iga päev õpin mingisuguse väikese pusletüki. Kui see pusle päriselt kokku saab, siis on tunne, et nüüd tahaks üha rohkem ja rohkem, aina raskemaid kliente auditeerida, üha suuremaid puslesid kokku panna, et ise muudkui areneda.“