Audiitorkogu hinnang mööduvale aastale, mõtted juba järgmisel

Audiitorid on harjunud töötama möödunud perioodide informatsiooniga, neist iva leidma ja kokkuvõtteid tegema. Tehkem seda siis koos – mis jääb audiitoritele meelde mööduvast aastast? Kas kõik saab tehtud või jääb midagi ka järgmisse aastasse?

Igapäevase-tavapärase audiitorkontrolli mõttes oli suures osas tegu sarnase aastaga nagu sellele eelnevad kuus aastat – kõigist audiitorkontrollidest lõpevad ca 86% puhta järeldusotsusega, ilma igasuguste audiitori märkuste või muude kommentaarideta, mida aruande kasutajad peaksid oma majandusotsuste tegemisel arvesse võtma. Seda aga, kas see protsent on hea või halb, me kahjuks järeldada ei saa, kuna puudub rahvusvaheline võrdlusmoment. 

Nimelt pole üheski teises riigis nõnda mugavalt ja mastaapselt võimalik audiitori töö lõpptulemust analüüsida, kuna puudub audiitori aruannete elektrooniline taksonoomia, nagu meil on ettevõtjaportaalis. Võime vaid tõdeda, et nii „puhtas“ arvestusmaailmas kui nüüd, pole me ka Eestis varem elanud.

Tööjõupuudus suunab pilgu ülikooli

Kui audiitori töö lõpptulemuse mõttes oli aasta nii nagu varasemadki, siis üks tendents siiski süveneb. Nimelt on aasta-aastalt audiitorfirmadel, ka kõige nimekamatel, järjest raskem leida tööjõudu. 

Kui aastatuhande algul konkureeriti peamiselt finantssektoriga, kümmekond aastat tagasi ka IT- ja telekomi ettevõtetega, siis üha rohkem tõmbab potentsiaalset tööjõudu iduettevõtlus. Selleks, et tööjõuturul konkurentsis püsida, on vaja senisest enam pingutada, et end potentsiaalsete töötajate seas nähtavaks teha. 

Hea meel on tõdeda, et Audiitorkogu, Tartu Ülikooli ja suuremate audiitorfirmade koostöös õnnestus 2022. aasta sügisel kokku panna riskide juhtimise õppeaine majandustudengitele, mis on osutunud väga populaarseks. Kindlasti ei piisa sellisest ühekordsest kampaaniast, et senist tööjõutrendi muuta, vaid see vajab jätkamist ning uusi põnevaid initsiatiive ka järgnevatel aastatel. Ühtlasi kutsume ka raamatupidamisettevõtteid ja -organisatsioone üles, et oma valdkonda noorte seas populaarsemaks muuta. Koos oleme tugevamad!

Uued krüptoeksperdid

Mõeldes 2022. aastale, ei saa üle ega ümber virtuaalvääringu teenuse pakkujatest, ehk lühidalt „krüptost“. Kevadel võttis riigikogu, vaatamata Audiitorkogu hoiatustele, kiirkorras vastu seadusemuudatuse, mis nägi ette väga kiiret krüptoettevõtete reguleerimist. Audiitorkogu polnud muudatuste sisu vastu, kuid tõi välja, et selles ulatuses, mis uus seadus nägi ette audiitorite kaasamist, võis ette näha probleeme. Nõnda ka läks – paljud virtuaalvääringu teenuse pakkujad jäid hätta endale audiitori leidmisel, kuna polnud välja kujunenud vastava spetsiifilise tööstusharu kontrollimiseks vajalikku ekspertide kihti. 

Nimelt on audiitor ennekõike arvestusvaldkonna ekspert, spetsiifilistes sektorites tegutsevate ettevõtete kontrollimiseks kaasab ta selle valdkonna eksperte. Kuid krüptoeksperte Eestis sisuliselt polnud, vähemalt 2022 kevad-suvel mitte.

Suur nõudlus toob ka kaasa pakkumise. Tahan siinkohal tänada neid kümneid huvilisi ja spetsialiste, kes aitasid Audiitorkogul mõtestada uudse krüptoeksperdi tööks vajaliku ning olid abiks nende mõtete koondamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujate infopäevaks. Usun, et nende teadmiste baasilt on neil krüptoettevõtjatel, kes tegutsevad ausa ja sisuka äriplaani alusel, võimalik oma tegevust ka Eestis jätkata – vähemalt ei saa audiitorite puudus selleks takistuseks.

Aasta tõi muutusi veel

Lisaks krüpto-seadusandlusele mõjutas audiitoreid ja nende kliente 2022. aastal veel mitu regulatiivset muudatust või seal ettenähtud võimaluste rakendamist. Euroopa Liidu direktiividest tulenevalt sai mõned aastad tagasi, pakendiauditi eeskujul, muudetud jäätmeseadust. Nähti ette võimalus, et keskkonnaamet saab probleemtoodetega tegelevate ettevõtete osas nõuda, selliste ettevõtete kulul, nende jäätmeseaduse teatud nõuetele vastavuse kontrolli. Sel sügisel asus keskkonnaamet esimest korda seda õigust rakendama, kontrollimisele peaks minema suurusjärgus 10–15 ettevõtet.

Samas ei too kõik muudatused kaasa halduskoormuse kasvu, mõned ka vähendavad seda. Hea meel on tõdeda, et justiitsministeerium on viimaks leidnud võimaluse eemaldada miski, mida ma olen juba viimased viis-kuus aastat nimetanud meie kohalikuks Hadrianuse valliks. Olen selle all pidanud silmas seda tüütut administratiivset takistust, väikest teenustasu, mida on küsitud majandusaasta aruannete infoga tutvumise eest. Lõpuks on see takistus kõrvaldatud, registri ülalpidamiseks on leitud alternatiivseid allikaid. Nüüd saab viimaks asuda äriühingute osas täielikult, takistusteta, tarbima registrites olevat infot, seda analüüsida, selle tulemusi mõtestada, selle pealt ka uusi ooteid ja teenuseid luua. Võimalusi jagub paljudele, jääb vaid soovida jõudu tööle!

Sel aastal võeti õnneks ka vastu mõned olukorda selgitavad, kauaoodatud, seadusemuudatused. Jutt käib näiteks äriseadustiku muudatustest, mis jõustuvad 2023. aasta veebruaris ning mis käsitlevad ettevõtete likvideerimisprotsessi. Nimelt teavad kõik, kes sellega kunagi kokku on puutunud, et likvideerimiste osas oli palju ebaselgust, kuna seda reguleerisid mitu erinevat seadust või standardit – äriseadustik, raamatupidamise seadus, RTJ 13. 

Meil on hea meel, et Audiitorkogu sai mõned aastad tagasi ka justiitsministeeriumi nõusse, et valdkond vajaks terviklikku pilku ja korrastamist ning et saime oma ettepanekutega siin nüüd korra majja. Kuid see on alles kolmandik rehkendusest – ees ootavad ühinemised-jagunemised, mille osas on Audiitorkogu samuti töötanud läbi ja võrrelnud erinevaid regulatsioone ning välja käinud ettepanekud muudatusteks.

Ootame paljut

Eks 2022. aastasse mahtus veel mõndagi, mida meenutada, kuid kuna nende algatatud protsesside mõju peaks alles lähitulevikus ilmnema, mainigem siin neid vaid repliigi korras. 

Esiteks ESG ehk jätkusuutlikkuse aruandlus. Me teame, et tõenäoliselt toob keskpikk tulevik kaasa selle, et tavapärase finantsaruandluse kõrvale tekib ka suuresti kvalitatiivsetel näitajatel põhinev jätkusuutlikkuse aruandlus. Siin on hetkel veel küsimärke rohkem kui hüüumärke, mistõttu hoiame sel teravalt silma peal ka 2023. aastal.

Teiseks, ebaselgus mitmetes finantsvaldkonna seadustes, näiteks ka hoiu-laenuühistute seaduses, ettenähtud audiitori lisatööde osas. Audiitorkogu otsis nendele probleemidele rahandusministeeriumist lahendust juba 2011. aastal, kuid prioriteetseks tunduvad need teemad muutuvat alles probleemide ilmnedes. 

Oleme algatanud protsessi, et taaskord tuua otsustajate tähelepanu riskidele, mis kaasnevad nende probleemide ignoreerimisega, ning pakkuda neile konstruktiivseid lahendusi. 

Kolmandaks tooks välja ühe arvestusmaailma siseelu puudutava initsiatiivi, millega Audiitorkogu ka 2023. aastal edasi läheb. Soovime algatada Eestis diskussiooni selle üle, et ka meil näha ette raamatupidamise osutajatele kohustuslik kutsetase. Kindlasti ei peaks see käima kõigi meie ligi veerand miljoni majandusüksuse raamatupidamise kohta, vaid rakenduma teatud tasemest. Mis oleks see sobilik kutsetase? Kas arvestada vaid meie kohalikke kutsetasemeid või ka rahvusvahelisi? Kas meil on võimekust seda läbi viia? Kas tulud kaaluvad üle tulud? Aeg annab arutust, kutsume ka kõiki arvestusvaldkonna organisatsioone siin oma sõna sekka ütlema.

Viimasena tooksin välja ühe algatuse, millel on potentsiaali veelgi enam siduda omavahel audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad. Nimelt on Audiitorkogu välja töötamas sellist koostöömudelit, mille alusel saaksid audiitorid teatud osa oma tööst, reguleerituma ja rutiinsema osa, osta alltöövõtu korras raamatupidamisteenuse pakkujatelt sisse. Audiitorkogu töötaks välja metoodika, pakuks selleks koolitust ja tarkvara, edasine jääks turu teha. 

Sellisest koostööst võidaks kõik: audiitorid saaksid keskenduda riskide hindamisele ja nende käsitlemisele ning raamatupidamisteenuse pakkujatel oleks võimalik oma teenuste portfelli lisada teenus, mis võimaldaks nii õppida uusi oskusi kui ka potentsiaalselt osutada kõrgema marginaaliga teenust. Elame-näeme, tegu on hetkel alles ideefaasis oleva algatusega, kuid kui selline võimalus lugejaid kõnetab, oleme Audiitorkogus hea meelega nõus oma mõtteid lähemalt tutvustama.

Soovime kõigile arvestusala inimestele head 2022. aasta lõppu ning jääme põnevusega ootama järgmist – nagu eelnevast näha, tõotab tulla huvitav aasta!

Artikkel ilmus detsembris 2022 ajakirjas Rup.