Audiitorkogu üldkoosolek: audiitoritel rekordaasta, presidendina jätkab Märt-Martin Arengu
4. septembril toimus Audiitorkogu üldkoosolek, kus anti ülevaade möödunud aastast audiitortegevuses, kinnitati majandusaasta aruanne ja eelarve ning valiti presidenti. Kui audiitortegevuse mahtudes oli suuri muutusi ja püstitati uusi rekordeid, siis presidendiametis muutusi ei soovitud – presidendina valiti jätkama Märt-Martin Arengu.
Audiitorite majandusaasta on enamike Eesti ettevõtetega poole aastaga nihkes, kestes juulist juunini. Seetõttu tehakse oma tegevuse kokkuvõtteid just suve lõpus või sügise alguses. Statistika näitas, et audiitorkontrolli läbivate ettevõtete arv on kasvanud üle 10%, jõudes tasemele 9300 ettevõtet aastas. Lisades sellele üldise hinnatõusu Eestis, oli tulemuseks see, et tulu audiitorteenustest kasvas aastaga üle 30%, jõudes tasemele 43 miljonit eurot aastas. Kui juurde arvata ka audiitorettevõtete muud teenused nagu näiteks konsultatsiooniäri, õigusnõustamine ja raamatupidamine, tegi ka audiitorettevõtjate kogu müügitulu kõigi aegade rekordi, jõudes lähedale 70 miljoni euro tasemele.
Kui aga süveneda kasvanud tegevusmahtu (9300 ettevõtet aastas), siis on see omakorda muutnud esimest korda audiitorkontrolli läbivatele ettevõtetele audiitori leidmise keeruliseks. Euroopa teiste riikide, sealhulgas ka lähinaabritega võrdluses, on Eesti audiitorteenuste hinnatase tiheda konkurentsi tõttu aastaid väga madal olnud ning pole võimaldanud audiitoritel investeerida suurema töömahuga toimetulemiseks. Kui siia juurde arvestada aasta-aastalt mahukamaks muutuvad auditistandardite nõuded, ongi turg jõudnud defitsiidi lävele. Usutavasti võimaldab kerkinud hinnatase värvata sektorisse uusi töötajaid, mis aitab olukorda leevendada.
Üldkoosolekul tervitati kutsega liitunud uusi vandeaudiitoreid.
Üldkoosolekul esitati ka üleskutse nendele audiitoritele, kes tegutsevad mõnes muus valdkonnas ja juba mitmeid aastaid ei osuta audiitorteenuseid, kuid on oma tegevusloa alles hoidnud ja säilitanud kompetentsi koolitustel osalemise läbi - nüüd on sobiv aeg, kasvõi osalise koormusega, taas kaaluda audiitorteenuste osutamist. Selliseid mitte-tegutsevaid audiitoreid on tegelikult arvestatav hulk ehk 350-st vandeaudiitorist hinnanguliselt 150 ei osuta hetkel audiitorteenuseid. Teenuste osutamiseks võib asutada oma audiitorettevõtja, kuid kaaludes audiitorteenuste turule naasmist lühiajalise projektina, võib olla otstarbekas teha koostööd mõne juba tegutseva audiitorbürooga.
Audiitorkogu juhatus on olukorrale lähenenud ka teisest küljest ning analüüsinud, kas kõik täna audiitorkontrolli kohustuslikus korras läbivad Eesti ettevõtted ikka sisuliselt vajavad sellist teenust. Analüüsi tulemusena on Audiitorkogu teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku audiitorkontrolli piirmäärasid korrigeerida, mis peaks allesjäänud kohustuslastele tegema audiitori leidmise hõlpsamaks. Sama sõnumiga on Rahandusministeeriumi poole pöördunud ka Kaubandus-Tööstuskoda. Ministeeriumist laekunud esialgse tagasiside põhjal võib eeldada, et võimalus sellise muudatuse tegemiseks leitakse aasta pärast. See tähendab, et käimasoleva (2023-2024) majandusaasta kohta koostatavale raamatupidamise aastaaruandele rakenduvad endiselt hetkel kehtivad audiitorkontrolli piirmäärad.
Lisaks toimunu analüüsimisele vaadati üldkoosolekul ka tulevikku. Lähiaastatel mõjutab audiitoreid enim ESG-aruandlusega seonduv. 2024-2026 majandusaastatel rakendub sellise aruandluse koostamise kohustus mitmesajale suurimale Eesti ettevõttele. Arvestades, et ESG aruandlus on oma ülesehituselt ja keerukuselt võrreldav tavapärase raamatupidamisega, on selge, et audiitorite roll sellise aruandluse ellu rakendamisel ning hilisemal kontrollimisel saab olema märkimisväärne. Juba praegu teeb Audiitorkogu tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga vajalike seadusemuudatuste väljatöötamisel, sisemiselt on alustatud koolituste kavandamist audiitoritele. Selleks, et esimesed audiitorid saaksid 2024. aastal loa oma klientide ESG-aruandlust auditeerida, peavad nad läbima hetkel 2024. aasta augustisse planeeritud Audiitorkogu ESG-koolituse. Sellise koolituse kavandamisel ja läbiviimisel teeb Audiitorkogu ulatuslikku koostööd oma liikmetega.
Audiitorkogu üldkoosolekul valiti seekord ka presidenti, kuna senise presidendi 3-aastane ametiaeg oli lõppenud. Kuigi valikut oli seekord napilt – kandideeris vaid seni presidendina tegutsenud Märt-Martin Arengu, said tema ideed ja lubadused audiitoritelt suure mandaadi, pälvides üle 90% osalejate häältest. Seega jätkab ka 2023-2026 perioodil Audiitorkogu presidendina Märt-Martin Arengu. Soovime talle jõudu ja õnnestumisi tema ametis!
Audiitorkogu presidendina jätkab Märt-Martin Arengu.
Audiitorkogu tänab kõiki üldkoosolekul osalenud liikmeid, kes olid kohal nii konverentsikeskuses kui veebiülekande vahendusel. Nüüd jätkab Audiitorkogu oma tavapärast tööd ning prioriteediks on uue hooaja koolituste ettevalmistamine, liikmetele teeme koolitusplaani teatavaks septembri teises pooles. Septembri keskpaigas valmivad ka E-dok tarkvara arendused ning samuti hakkab septembrikuust taas ilmuma Audiitorkogu igakuine uudiskiri.