Märt-Martin Arengu / 21. mai 2020

Eriolukord pühendab praagi?

Koroonaviiruse põhjustatud eriolukorras on muutused ja kiire kohanemine olnud vältimatud, kuid kahtlemata vajalikud. Olukorra uudsuse tõttu püütakse olla tolerantsed, kuid kahjuks ei saa põhjalikult kaalumata langetada otsuseid kõikides valdkondades. Paraku on aga nii juhtunud aastaaruannete esitamise tähtaega edasi lükkava seadusemuudatusega, millega tekitatud praak mõjutab otseselt rohkem kui 100 000 Eesti ettevõtet ja lugematul hulgal majandusinfo tarbijaid. Praagi jõustumisel võivad tagajärgedeks olla kasvav usaldamatus ettevõtluses ning täpse ja kriisiolukorras vältimatult vajaliku info puudulikkus.

On väga vähe inimesi, kui üldse, kelle elu- ja töökorraldust kuude eest vallandunud COVID-19 viirusepuhang muutnud ei ole. Muutused, mis on toimunud ja läbi viidud, võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, subjektiivselt tajutavad, olukorra uudsuse tõttu õigustatud kui ka vabandatavad. Saab olla peaaegu kindel, et paljud ettevõtted vaatavad näiteks üle oma kontoripinna suuruse vajaduse – mõningate mööndustega võib kodus töötamine olla vahest sama hea kui kontoris. Kui veel lapsedki samal ajal koolis on… Samas ei asenda distantsilt töötamine kõike, mida on võimalik töökaaslaste ja koostööpartneritega samas ruumis viibides korda saata, aga see on lõiv, mida tuleb maksta ning eriolukord on siin heaks vabanduseks.

Lohakat seaduseloomet kriis ei vabanda

On siiski üks valdkond, kus eriolukord läbimõtlematust ei vabanda – seadusloome. Esmaspäeval, 18. mail läbis Riigikogus kolmanda lugemise seaduseelnõu, mille kohaselt said ettevõtted muuhulgas eriolukorrast tulenevalt sel aastal ajapikendust majandusaasta aruannete esitamiseks. Loogika sellise otsuse taga on mõistetav: paljud ettevõtjad ei pruugi hetkel olla võimelised seadusele ja põhikirjale vastavaid juhatuse, nõukogu või omanike üldkoosolekuid distantsilt korraldama.  

Lähtuvalt sellest võetigi vastu seadusemuudatus, mis lubab selliseid koosolekuid läbi viia elektroonilisel teel ning võtta neil koosolekutel vastu ka kehtivaid otsuseid. Plaanitud seadusemuudatus jõustub aga (eeldatavasti) alles juunis ja võib seetõttu jätta ettevõtetele liiga vähe aega koosolekute korraldamiseks. See oli põhjus, miks otsustati lõviosa Eesti ettevõtete jaoks kehtiv majandusaasta aruannete esitamise kuupäev, 30. juuni, lükata sel aastal neli kuud edasi, 31. oktoobrile.

Tähelepanuväärne seadusemuudatuse ettevalmistamise juures on aga see, et kui enne esimest lugemist pooldasid nii Riigikogu õiguskomisjon kui Justiitsministeerium tähtaja muutmata jätmist, siis enne teist lugemist muutis komisjon tulenevalt ministeeriumi muutunud soovitusest oma arvamust. Huvigruppide kaasamiseks oli ajaressurss napp ja nii see muudatus valmis – sedakorda praagina.  

Seadus peab olema selge ja kohtlema ettevõtjaid võrdselt

Milles praak seisneb? Peamiselt kolmes möödalaskmises - keeleline ebaselgus, ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine ning karuteene koostööpartneritele.

Esmalt ütleb seadusemuudatus, et äriühingud, kellel on „kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini“, saavad seda teha käesoleva aasta 31. oktoobrini. Paraku ei eksisteeri ettevõtteid, kel tekiks kohustus sel ajavahemikul. Küll aga eksisteerib väga palju ettevõtteid, kelle „majandusaasta aruande esitamise tähtpäev on ajavahemikus 12. märts – 31. august 2020“. Just selline oleks olnud korrektselt sõnastatud seadusepügal. Nende vahel on õhkõrn ent määrav erinevus; sellist apsu ei oleks huvigruppide kaasamisel tekkinud.

Teiseks ettevõtted, kelle majandusaasta lõpeb hiljem, peavad esitama nüüd oma aruande varem. Kuidas on see võimalik? Need ettevõtted, kelle majandusaasta lõpeb näiteks 31. märtsil, peavad esitama oma aruande endiselt kuue kuu jooksul, ehk 30. septembril. Samal ajal tekib varasema majandusaasta lõpuga ettevõtetel kohustus esitada aruanne alles 31. oktoobril. Ebavõrdne kohtlemine ei pea olema talutav ning ettevõtjaid ei tohi panna ebavõrdsemasse seisu pelgalt seetõttu, et nad kasutavad teistsugust lubatud aruandlusperioodi.

Ettevõtete vaheline usaldus põhineb majandusnäitajatel, mitte optimistlikul hääletoonil

Viimaks suurim murekoht ehk isegi karuteene, mida värske info kättesaadavaks tegemise edasilükkamine koostööpartneritele teeb, on negatiivne mõju meie ettevõtluskeskkonnale. Praegusel majanduslikult ebastabiilsel ajal on ülima tähtsusega ettevõtluse mitteseiskumine ja tasapisi taas lukust lahti saamine. Ükski ettevõte ei toimi vaakumis – tarvis on koostööpartnereid, kellele kaupa või teenuseid müüa, materjale osta, laenu küsida, koostööd teha ja nõnda edasi. Kuidas teada, kelle nina on kriisis ka tegelikult veepinnale jäänud ja kelle oma juba tükk aega vee all, viimased kontsentrilised ringidki hajumas?

Selge on see, et toimiv veebileht ja optimistlik hääletoon ei asenda realistlikku sissevaadet ettevõtte käekäigule ja hakkamasaamisele kriisiolukorras. Selle asemel, et raskustes ettevõtetele võimaldada oma tegeliku seisu ja kriisiga kohanemise näitamiseks ajapikendust kindla tähtpäevani, oleks hoopis mõistlikum siduda aruande esitamise kohustus seadusemuudatuse algse ülla ideega – ajapikendus aruannete kinnitamiseks vajalike elektrooniliste koosolekute läbiviimiseks. Selleks võikski ette näha kohustuse esitada aruanne registripidajale hiljemalt üks kuni kaks nädalat peale majandusaasta aruannet heakskiitvate või kinnitavate juhatuse koosolekute või üldkoosolekute toimumist. Saavutatud oleks seadusemuudatuse eesmärk ning rahuldatud ka avalikkuse infonälg.  

Seaduseelnõu on tänaseks läbinud oma kolmanda lugemise ja ootab väljakuulutamist Vabariigi Presidendi poolt. President on hiljutigi jätnud seaduseid välja kuulutamata viidates põhiseadusvastasusele. Ma ei ole kindel, kas praak on põhiseadusevastane. Kui aga lahendust ei tule, peaks juba praegu algatama äriseadustiku muutmise seaduse muutmise seaduse, et hoida ära ahjusooja praakseaduse kahju. Mitte mingil juhul ei tohi eriolukord vabandada praaki ehk alaväärtuslikku toodet!

Sarnase sisuga artikkel „Esiaudiitori hoiatus: praak seadusemuudatus asetab majanduse halba olukorda“ ilmus Äripäeva veebis 21. mail 2020.

 

Jaga artiklit:
Menüü