Mare Kingo: hindan inimesi enda ümber – nende ausust ja avatust

Sel korral on Audiitorkogu infokirja persoonilugu eriline, kuna esmakordselt ei tutvusta me mitte audiitorit ega audiitorfirma töötajat, vaid Audiitorkogu pikaajalist töötajat, kantsler Mare Kingot. Mare on oma tööelus õigusvaldkonnaga kokku puutunud väga erinevatel ametikohtadel töötades. Tema elufilosoofiaks on, et iga kogemus rikastab ning on võimalustele, mis ellu tulnud, äärmiselt tänulik. 

Mare on põline põhja-tallinlane, siin kasvanud ja hariduse saanud. „Lõpetasin Pelgulinna Gümnaasiumi, toonase Tallinna 46. Keskkooli. Tegemist oli kunstikallakuga kooliga, kus õppisid kultuurihuvidega noored. Meie seas oli palju idealiste ning see oli tõepoolest äge seltskond,” meenutab ta. 

Pärast keskhariduse omandamist suundus Mare õppima Tartu Ülikooli õigusteadust. Seda on ta tegelikult teinud lausa kaks korda. „Esimest korda lõpetasin ülikooli 1980-ndatel. Mingil hetkel juba hilisemas tööelus tundsin aga vajadust minna end taas täiendama. Seega läksin hiljem, juba sellel sajandil, uuesti ülikooli ja omandasin õigusteaduskonnas teadusmagistri kraadi. Arvasin, et nõukogudeaegsest haridusest ei piisa ja tahtsin kursis olla teaduse uute arengutega,” on valdkonnas toimuvate muutustega kaasas käimine olnud Marele läbi elu elementaarne. 

Elu on toonud häid võimalusi, millest kinni haarata 

Mare kinnitusel on elu toonud temani aja jooksul võimalusi, millest ta varem ei oleks osanud unistadagi. „Ei mäleta, et mul oleks olnud lapsepõlves konkreetset soovi või eesmärki minna õppima just õigusteadust. Pigem võib öelda, et see oli lihtsalt elu kulg. Ülikooliajal ei oleks ma arvanud, et hakkan tegelema finantsvaldkonnaga – aga siin ma nüüd olen,” sõnab ta. Töö leidmisega ei ole Marel olnud samuti kunagi raskusi. Pigem võib öelda, et juhused ja võimalused on ise kohale jõudnud ja tal on tulnud vaid nendest kinni haarata. 

„Esimene töökoht oli mul esimese astme kohtus kohtuesimehe sekretärina. Tegelesin kohtuistungite ettevalmistamisega, istungite protokollimisega ja otsuste osalejateni toimetamisega – võib öelda, et tegemist oli seega korraldustööga. Tekkis huvi õigusteaduse vastu ja läksin seda õppima. Olid ka idealistlikud lootused, et õigust õppides saan väga targaks. Arvasin nii, kuna Loomingu Raamatukogu avaldas 1960–1970. aastatel palju väliskirjanike töid ja paljud neist kirjanikest olid õigusharidusega,” on Mare sõnul olnud omal ajal tema eeskujuks just selle valdkonna esindajad. 

Mare sõnul on tema tööalane minevik kirju. „Noorena vahetasin tihti töökohti, keskmiselt iga paari aasta tagant. Nüüd usun, et ehk otsisin oma tööle suuremat väljakutset ja mõtet, kui seda pakkus igapäevane juristitöö. Ühe tollase töökogemusena tooksin välja töö Põllumajandusministeeriumis, seejärel suundusin edasi teenindusvaldkonda tegelema igapäevase juristitööga,” lisab ta.  

Suureks pöördeks Mare elus osutus aga päev, kui ülikoolikaaslane kutsus teda tööle alles asutatavasse Muinsuskaitse Seltsi. Kuigi pakutav palk oli oluliselt väiksem kui teeninduses, ei kahelnud Mare hetkegi – see oli uus ja huvitav maailm, kuhu sukelduda. „Sain lõpuks tegeleda millegi suurega – just muinsuskaitse liikumise ajal toodi välja sinimustvalged lipud ning hakkas eestluse eest elamine ja hingamine,” tõdeb Mare. 

Tema kinnitusel oli tolleaegse tegevuse juures eriti huvitav see, et liikumisega olid seotud paljud tuntud kultuuritegelased. „Nende seltskonnas viibimine, üritustel kaasalöömine ja Eesti vabadusele kaasaaitamine oma panuse andmisega oli äärmiselt põnev aeg. Olenemata sellest, et minu panus oli pigem korralduslik, oli põnev olla osa tiimist. Näiteks aitasin korraldada väliseestlaste kaudu paljundusmasinate, kirjutusmasinate ja kirjanduse kättesaamist. See ei olnud sugugi lihtne protseduur − oli ju tol ajal palju keelde ja piiranguid. Aga aitasid sidemed ülikoolikaaslastega, mis ulatusid kuni tollini. Sellest ajast on meenutada paljut põnevat,” oli Mare jaoks tegemist murrangulise ajaga. „Juristina aitasin kaasa Kaitseliidu taasasutamisel põhikirja koostamisel, samuti Kaitseliidu malevate põhikirjade läbivaatamisel. Mind valiti Kaitseliidu esimesse juhatusse ja uue Eesti ajaloos on mu nimi seotud just Kaitseliiduga, kuigi tegelikkuses oli mu põhitegevus seotud muinsuskaitsega,” meenutab Mare tagasi vaadates.  

Peale seda perioodi tööelus kutsuti Mare tööle Toompea lossi, sel ajal viimasesse Eesti NSV Ülemnõukogusse. „Ülemnõukogu viimases koosseisus olid muinsuskaitsega aktiivselt tegelenud ja seotud kultuuriinimesed – Mart Laar, Trivimi Velliste, Küllo Arjakas, Illar Hallaste, Kaido Kama ja teised toonase Eesti elu edasiviijad. Nõnda juhtuski, et üks neist kutsus mind parlamenti tööle. Täpsemalt asusin tööle ajakirjanduskomisjoni konsultandina.” See oli üks ütlemata huvitav aeg Mare elus. 

Pangandus – uus ja põnev väljakutse 

Parlamendis töötas Mare järgmised paar aastat, misjärel tegi elu taas vangerduse ehk üks hea ülikooliaegne sõber kutsus teda tööle Tallinna Panka. „Ei saa salata, Toompealt oli kahju ära tulla, mind kutsuti jätkama oma tööd ka esimeses Riigikogus. Kuid tuli teha pragmaatiline käik – kuna eraelus oli toimunud vahepeal muutus, olin lahutanud ning laps vajas kasvatamist, siis oli selge, et ainult suurtest ideaalidest kõht täis ei saa. Uue tööga kaasnes ka suurepärane pakkumine – panga juhtkond andis mulle võimaluse võtta laenu, et saaksin osta pealinna oma kodu. Nii et selle toetuse, pragmaatilise otsuse varal muutsin suunda ning otsustasin liituda Tallinna Panga tegusa meeskonnaga,” on Mare tagantjärele tehtud otsusega äärmiselt rahul. Ta tõdeb, et algus oli pangas raske, sest finantsvaldkond oli talle täiesti võõras. „Aga jällegi – loevad inimesed ning noori huvidega inimesi seal oli. Sukeldusin pea ees pangandusse ega kahetse,” lisab ta. Mare töötas pangas seitse aastat ning sellega sai tema jaoks läbi ka iga paari aasta tagant töökohtade vahetamise tsükkel. 

Tegemist oli toona murrangulise ajaga, kuna panku oli 1990-ndate alguses palju, lausa üle 40. Sellest ajast on Marel meenutada ka tore juhus, kui toonaste pangajuhtidega sai kokku tuldud toonases Šoti klubis ning esitatud ettepanekuid vaba Eesti esimesele krediidiasutuste seadusele. Siis aga saabus pankade ühinemise aeg. „Hansapank ühines Hoiupangaga. Ühispank liitus Tallinna Pangaga. Olin kahtleval seisukohal, kas soovin liikuda edasi mastaapsesse Ühispanka. Kuid nagu elus ikka, tuli jälle vahele juhus. Nimelt helistas mulle rahvusvahelise audiitorbüroo KPMG partner Andres Root, Eesti audiitortegevuse üks loojatest. Kolleegid KPMG-st nendivad, et Andres oli Eesti auditi isa. KPMG otsis juristi ja nii liikusin peagi hoopis edasi audiitorbüroosse,” meenutab Mare. 

Mare töö sisuks sai KPMG-s firma klientide – täpsemalt ettevõtete – õigusnõustamine ning seda eelkõige äriõiguse valdkonnas, aga ka lepinguõiguses ja tööõiguses. „Astusin KPMG-ga ühte jalga 13 aastat, sellest paar aastat olin personalijuht. Võin öelda, et armastan oma töös nii inimestega suhelda kui ka omaette analüüsida – ning seda õigustöö võimaldab,” räägib ta. 

Seejärel jõudis kätte aga masu, mis laastas kohalikku turgu. „Kuna ettevõtted hakkasid tellima vähem õigusnõustamist, siis hakati ka KPMG-s koondama. Küll aga soovitas mind hea Andres Root, kes mind ka kunagi KPMG-sse tööle kutsus, Rahandusministeeriumi arvestuspoliitika osakonna juhile ja nii mind sinna tööle võetigi just audiitortegevuse valdkonnaga tegelema. Sinna jäin tööle umbes paariks aastaks,” jõudis Mareni seejärel pakkumine tulla tööle Audiitorkogusse. 

Audiitorkogus töötas Mare esimesed neli aastat juristina ning alates 2017. aastast on ta ametis olnud kantslerina. „Kantsleri töö hõlmab endas nii bürootöö korraldamist, administreerimist, suhtlemist audiitorite ja koostööpartneritega, aga ka juriidiliste küsimustega tegelemist, õigusaktidele, nende eelnõudele ettepanekute esitamist, eelkõige audiitortegevuse seisukohast. Sisendit saame Audiitorkogu metodoloogiakomisjonilt, juhatuselt ja audiitoritelt. Eesmärk on, et nõuded audiitortegevusele oleksid selged ning riigi majanduskeskkonnale vajalikud ja proportsionaalsed. Peab tõdema, et audiitorteenuse sisust ei saada tihti aru ning see tähendab, et peame tegema tihti selgitustööd,” on Mare sõnul audiitorite töö veel väga paljudele midagi, millest päris täpselt aru ei saada. 

Panus Eesti majanduse arengusse

Mare sõnul on teda oma töös inspireerinud enim võimalus rääkida kaasa ühiskonna majanduskeskkonna arengus, valupunktides ja seadusandluses. „Hea meel on olnud, et olen saanud kaasa rääkida ja osaline olla järgmiste majandusvaldkonna olulisemate arengute juures: äriõiguse reformi töös osalemine, rahapesu tõkestamise töö, praegu aktuaalse virtuaalvääringute teema reguleerimine, erinõuded eri tüüpi finantsteenuse pakkujatele – ootame aasta lõpus näiteks HLÜ eelnõud. Samuti on olulise tähendusega Euroopa Liidu sanktsioonide tutvustamine audiitoritele,” loetleb ta. 

Mare sõbraga.

Viimased aastad on Mare jaoks jäänud meelde ennekõike selle poolest, et koroonaviiruse puhangu ajal sai ta aru, kui vedanud on tal töökaaslastega. „Sain aru, et töökaaslastega võib igal ajal luurele minna. Olin palju üksi maakodus ning töökaaslased tulid mulle seltsiks. Tegime mu maakodusse uue töökoha linnabüroo asemel. Päeval tegime tööd, õhtuti valmistasime koos süüa, puistasime hinge ja naersime. Ühtehoidmistunne oli vägev. See ühtehoidmine on jätkunud ka hiljem. Samas oli koroonapiirangute aeg ka arendav. Õppisin mitmeid IT-alaseid uusi oskusi, sest omaette olemine eeldas ka tehnilise küljega ise hakkama saamist. Audiitorkogu oli üks esimesi, kes korraldas oma liikmetele elektroonilise üldkoosoleku, kus oli võimalik osaleda, küsimusi esitada ja hääletada elektroonilisel teel. Saime audiitoritelt kiita ning päris mitmed küsisid, et kuidas me muutunud olukorraga nii kiiresti suutsime kohaneda ja selle enda kasuks tööle panna,” meenutab Mare. Samuti toob ta välja viimastest aastatest koostöö Justiitsministeeriumiga äriseadustiku muutmisel ja äriregistri visuaali täiustamisel. Koostööst audiitoritega, IT ja krüptovaldkonna ekspertidega on aga Marel meenutada, kuidas sel sügisel sai koos korraldatud krüptoalane koolitus, mis oli huvipakkuv paljudele.

„Silma paneb särama ja tekitab tööindu kindlasti see, et tööpõld on ääretult lai. Töö Audiitorkogus hõlmab endas nii korraldust, administreerimist, suhtlemist kui juurat. Samuti innustavad inimesed, kellega tööd koos teen – audiitorite hulgas on väga põnevaid inimesi nii isiksuse kui huvide ja hobide poolest. Ja loomulikult on oluline töökeskkond: mul on vedanud – kõik mu töökaaslased on ääretult vahvad ja hoolivad inimesed, professionaalid, empaatilised ja üksteisega arvestavad inimesed, kes teevad oma tööd pühendumisega ning kelle peale saab igas olukorras loota,” on Mare jaoks meeskonnana tegutsemine sama oluline kui isiklike eesmärkide täitmine. 

Oma inimestega koostöö viib edasi 

„Olen oma loomult uudishimulik ning kui mul tekib huvi mingi valdkonna vastu, püüan seda põhjalikumalt uurida ja oma mõtted välja öelda. Kui neid ka riik kuulda võtab, tekib huvi veelgi rohkem asjaga tegeleda. Ja vastupidi, kui mõningaid ideid kuulda ei võeta, tekib soov asjaga edasi tegeleda ja eesmärgini jõuda ning vajaduse korral ideid mitu korda ja erinevatele instantsidele esitada. Muidugi ei tegutse ma üksi. Audiitorkogu töökaaslastega on mul väga vedanud. Kõik on professionaalid ja valdkonna arengust huvitatud ning heas mõttes saavutusvajadusega. Sobime ka inimestena. Usun, et oleme kõik omamoodi maailmaparandajad. See kõik teeb töö meeldivaks,” selgitab Mare. 

Kui uurin, et mis teeb heast kolleegist „oma inimese”, siis sõnab Mare, et „oma inimesed” on loomulikud, inimlikud, hoolivad ja arukad. Tema sõnul avab ehedus ja loomulikkus tee suhtlemisele ning avatud inimeste puhul on inimlikkus ja empaatiavõime suhteliselt kiiresti tajutavad. „Nad ise väljendavad oma väärtusi. Suletumate, introvertsete inimeste puhul ei ole nende inimlikkusest arusaamine nii lihtne. See väljendub nende tegudes. Inimlike inimeste seas tunnen ennast hästi ja turvaliselt,” tõdeb ta.  

Puhata peab samuti oskama - Madagaskaril seiklemas.

Arukuse all peab Mare aga silmas nii tarkust teadmiste mõistes kui ka oskust oma teed taibata ja järgida. „Mulle meeldivad teadmistele avatud uudishimulikud inimesed, kes on nõus oma teadmisi ka teistega jagama ja maailma parandama. Aga arukateks pean ka inimesi, kes järgivad oma loomust ja teevad seda tööd või tegelevad sellega, mis neid köidab. Mulle meeldivad väga lihtsad elurõõmsad maainimesed. Kahju, et mu maakodu lähedal külapood oma uksed sulges – poes nägin külainimesi sageli ja sain neilt mitmeid praktilisi näpunäiteid ja elutarkusi kuulda. Hoolivuse puhul on aga oluline märkamine ja tegudega mõista andmine, et hoolid teistest ega pea ennast maailma nabaks,” on sarnaste vaadetega inimeste märkamine ja nendega koos tegutsemine Mare jaoks äärmiselt inspireeriv. 

Enesetäiendus ja endast parima versiooni loomine on Mare jaoks ajatu teema. „Minu tööks on audiitortegevuse reguleerimise paremaks muutmine ning selge on see, et seda ei saa teha, kui toimuvaga kursis ei ole. Olen uudishimulik, hoian ennast kursis majandusuudistega nii meedia vahendusel kui ka uurimistööde kaudu ning osalen hea meelega auditeerimisvaldkonnaga seotud valdkonna koolitustel. Võimaluse korral osalen ka suurematel konverentsidel ja töörühmades. Näiteks osalen rahapesu tõkestamise turuosaliste nõukoja töös. Õigusteemadega hoian ennast ise kursis – see on mu elukutse,” lisab ta. 

Mare soovid edaspidiseks: „Kindlasti võiks olla koostöö erinevate valdkondade vahel senisest parem – ei peaks lähtuma ainult direktiivide nõuete ülevõtmise kohustusest, vaid vaatama valdkonda laiemalt – kuidas direktiivi ülevõtmine mõjutab majanduskeskkonda ja erinevaid ettevõtjaid laiemalt ning Eestis sellele valdkonnale sobitub. On ju Eesti ettevõtted enamasti mikroettevõtted ja nende halduskoormus ressursimahukas. Samuti olen ootuses, et kuidas mõjutavad ettevõtlust ja audiitortegevust uued tulevased eelnõud. Eelkõige peaks aasta lõpus valmima HLÜS, mis peaks tugevamalt kaitsma hoiustajate huvisid ning muud erinevate finantsvaldkondade seadused ja äriõiguse muudatused, mis reformi käigus veel tegemata. Audiitorkogu esitab kindlasti oma seisukohad tulevastele seaduseelnõudele, oleme ka ise mitme muudatuse algatajad. Kõik need on suured projektid, mis nõuavad aega ja tööd, kuid on vajalikud nõuete selguse ja proportsionaalsuse mõttes. Rõõmu pakuvad ka Audiitorkogu ühisüritused, koolitused, infopäevad – kõik see rikastab meie tööd omal viisil ning viib edasi,” lisab ta. 

Puhkus ja hobid kosutavad keha ja vaimu 

Selleks, et tööl saaks anda endast maksimumi, on ülioluline töövälisel ajal end välja lülitada ning tegeleda sellega, mis pakub hingele kosutust. „Esimene reegel, mille olen endale seadnud, on see, et püüan õhtul arvuti õigel ajal käest panna ja vähem internetis olla. Kui olen väsinud, siis tasakaalu saamiseks naudin ilu looduses, kultuuris, ilukirjanduses, luules, muusikas. Kui sõnad ja muusika on koos, siis seda enam.

Jõelähtme Laulusõbrad - Mare on esimesest reast paremalt neljas.

Armastan liikuda – matkata, jalutada ja jalgrattaga sõita, hommikuti ennast lahti venitada. Kunagi tegin ka joogaõpetaja paberid. Meeldis aeg-ajalt heade tuttavatega koos joogat teha ja joogatunde sisustada. Meenutan heldimusega joogatunde Tallinna Puuetega Inimeste Kojas ja Kirjanike Maja musta laega saalis. Liigutamine ja terve keha on vaimule suur tugi. Tavatöö seisneb ju paljuski laua taga istumises. Ei taha laua taga kängu jääda. Piisab vaid ühest tunnist väljas liikumisest ning juba tunnengi, et vaim on virgem ja elurõõmu rohkem.

Mulle meeldib väga ka laulmine. Laulan segakooris ning eriti pakub naudingut, kui keerulised käigud muusikapalas saavad selgeks ja kõik häälerühmad saavutavad kooskõla. Kui keeruline laul saab selgeks ning laulusõnad kõnetavad, siis tulevad vahel külmavärinad laulu ilust. Muusikat, eelkõige muusika kuulamist, aga lapsepõlves ka ise klaveril ja akordionil mängimist, olen nautinud läbi elu. Kahjuks on mänguoskus aja jooksul rooste läinud. Aga vahel mängin ikka süntesaatoril, kõrvaklapid peas, et kaaslane ei kuuleks.

Minu tagalaks on minu pere. Mul on hooliv kaaslane, kes on väga hea kokk ja hoolitseb selle eest, et mu kõht on täis. Iga õhtu ootan ka oma poja kõnet. Kui kõht on täis ja pojaga räägitud, tunnen end turvaliselt ja tean, et tagala toetab. Koos kaaslasega tuli mu ellu ka saksa lambakoer. Olin suurest hundikoerast unistanud ammu. Armastan väga loomi ja koerast on saanud minu suur ja truu sõber.

Veedan palju aega oma maakodus, mis on üksildases kohas. Sealkandis jalutan ringi või lihtsalt istun trepil ja naudin vaikust. Vahel vihmase ilmaga võtan raamatu ja loen ühe päevaga läbi. Niimoodi lülitan ennast argirütmist välja. Aja jooksul olen õppinud end erinevat moodi laadima ja see on kindlasti minu jaoks üks võimalus end tasakaalus hoida. 

Muidugi on ka sõbrad väga olulised. Mul on küllaltki vähe sõpru. Olen aru saanud, et elumuutused ja töökoha vahetused kahandavad suhtlusringi. Aja jooksul on mõned sõbrad ka siitilmast lahkunud. Hoolin väga neist vähestest, kes alles on jäänud ja kellega saame vastastikku südant puistata. See laeb. Selle aasta veebruaris lahkus minu lapsepõlvesõber. See oli suur kaotus. Aga elu on täis üllatusi. Suvel sain maal rannas juhuslikult kokku naisega, keda küll ammu teadsin, aga alles nüüd saime sõpradeks. Seega kõik muutub. Elu on muutumises ja olen õppinud selle vooluga kaasa minema. 

Minu jaoks on ääretult tähtis tasakaal. Püüan muutusi aktsepteerida. Lasta lahti sellest, mis on toimunud ja mida muuta ei saa ning minna kaasa nende muutustega, mis mulle sobivad. Olen nõus selle nimel ka palju tööd tegema. Kui aga tunnen, et see pole minu, ei huvita mind, siis vägisi ma midagi ei tee. Aja jooksul olen õppinud, et ka ennast tuleb hoida. Nii säilib elurõõm ja eneseväärikus. Seniks aga teen tööd, olen uudishimulik ning naudin seda, mis maailmal on pakkuda. Ja usun, et seda veel jagub.

Naudin väga reisimist, aga ka reisimise vorm on muutunud. Kaugemaid maid olen külastanud koos turismigruppidega. Ühel hetkel tundsin, et kaaslase ja sõpradega on hoopis põnevam ise sihte seada, kuigi see nõuab suuremat ettevalmistust. Ja ootamatusi on ka rohkem, kui kõik ei ole ette planeeritud. Reisil annab palju juurde kohalikega suhtlemine, näeb rohkem ehedat loodust, inimeste igapäevaelu ja kombeid ning saab ise valida kultuurisündmusi. Turismigrupiga reisides jääb see osa puudu või on pinnapealne.”

Mare elus on rohkem tahke kui ta ise arvata oskas. „Peamine on nautida kõike, mida elu pakub. Seda nii tööalaselt kui ka vabal ajal. Tasakaalus töö- ja eraelu on see, mis pakub rõõmu ja innustab järgmiste sihtideni liikuma. Mul on vedanud, et olen kohanud palju huvitavaid inimesi ja saan teha seda, mida naudin, oskan ja soovin,” rõõmustab ta.

Mare Kingo soovitused raamatupidajatele oma töös edukas olemiseks: 

• Ole uudishimulik ja hoia ennast kursis valdkonna arengutega.
• Tunneta oma töö vajalikkust − korras raamatupidamine on vajalik nii tööandjale kui ka majanduskeskkonnale laiemalt.
• Professionaalsus tähendab ka oma seisukohtadele kindlaksjäämist. 
• Suhtlus ja koostöö oma ja teiste valdkondade inimestega aitab leida uusi lahendusi.
• Väärtusta ennast, liigu, hoia lähedasi ja sisusta oma tööväline aeg tegevustega, mis rõõmu pakuvad.

Tekst: Kadri Penjam, ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert 

Fotod: Meeli Küttim ja erakogu