Audiitorkogu / 19. märts 2021

Pakendiseaduse muutmine jõuab Riigikokku tõenäoliselt aprillis

Möödunud aastal alanud pakendi- ja jäätmeseaduse (edaspidi PakS, JäätS) muutmise seaduse vastuvõtmine ning jõustumine pidid toimuma 2020. a suvel. Audiitorkogu on alates sellest ajast aktiivselt suhelnud nii Keskkonnaministeeriumi kui Riigikogu keskkonnakomisjoni esindajatega. Eesmärk on olnud selgitada, kuidas nii pakendiaruannet koostavate ettevõtjate kui audiitorite huvides on uueneva seaduse võimalikult kiire jõustumine ja asjakohaste rakendussätete formuleerimine.

Novembris toimus Audiitorkogu ja Keskkonnaministeeriumi esindajate kohtumine, sest seaduste muutmine endiselt viibis ning tuli arutada potentsiaalseid stsenaariume, kuidas toimida, kui seadusmuudatuste jõustumine toimub alles 2021. aasta esimeses pooles. Kuna märtsi keskpaigaks ei olnud teema jätkuvalt Riigikokku jõudnud, siis võttis Audiitorkogu Keskkonnaministeeriumiga taas ühendust.

Viimaste andmete järgi arutatakse keskkonnakomisjonis pakendiseaduse muudatusi aprilli alguses. Tõenäoliselt läbib seadus aprillis Riigikogus nii teise kui kolmanda lugemise ning saab vastu võetud. Audiitorkogule teadaolevalt on seadusandja kavatsus seoses pakendiettevõtjate aruandluskohustusega järgnev:

  1. tagantjärele vabastada 2020. aasta pakendiauditi kohustusest kõik sellised pakendiettevõtjad (edaspidi PE), kelle pakendikogus jääb allapoole uut, kõrgemat piirmäära (20 tonni).
  2. tagantjärele kohustada kõik sellised pakendiettevõtjad, kelle pakendikogus ületab uut, kõrgemat piirmäära, tellima audiitorilt uue, nn finantsvõimekuse hindamise töövõtu.

Nii audiitorite kui ettevõtjate seas võib segadust tekitada just teine punkt – kas juhul, kui PE jääb pakendiaruande audiitorkontrolli kohustuslaseks ka pärast seadusemuudatust ja soov oleks töövõtt audiitorilt tellida juba nüüd, peaks see hõlmama ka uut, hetkel veel seadusega kehtestamata finantsvõimekuse hindamise töövõttu? Hetkel saab vaid välja tuua mõlema otsuse plussid-miinused:

  1. Kui selline töövõtt tellitakse enne seadusemuudatuse jõustumist:

+ PE ja audiitor saavad kaks sisuliselt seotud töövõttu („klassikaline“ pakendiaruande audiitorkontroll + finantsvõimekuse hindamine) läbi viia ühekorraga, seega efektiivsemalt (üks leping, üks aruanne jms).

riskitakse sellega, et seadusandja ikkagi leiab võimaluse ja otsustab tagantjärele ettevõtetele sellist kohustust mitte panna. Sellisel juhul läheks see töövõtt n-ö tühja.

  1. Kui viia läbi ainult „klassikaline“ töövõtt, jättes finantsvõimekuse hindamise tulevikku:

+ on kindel, et juhul kui seadusandja ei kehtesta ettevõtetele tagantjärele sellist kohustust, siis ei ole tehtud tühja tööd.

- jääb kasutamata kahe seotud töövõtu korraga läbiviimisest tekkiv ökonoomsus.

Audiitorkogu liikmed on ka uurinud, kuivõrd kavandatav finantsvõimekuse hindamine asendab või mõjutab „klassikalist“ pakendiaruande audiitorkontrolli. Kuigi Audiitorkogu ei ole veel metodoloogiakomisjoni lõplikke uut töövõttu puudutavaid juhiseid kokku leppinud, siis esimeste diskussioonide pealt võib öelda, et sisuliselt neil kahel töövõtul kokkupuutepunktid puuduvad. Seega, eraldi ajahetkedel töövõttude läbiviimine ei tähenda, et mingi osa varasemast tööst tehakse uuesti üle või teistmoodi, vaid teostatakse teistsuguseid protseduure, teistel eesmärkidel.

Audiitorkogu eesmärk on metodoloogiakomisjoni aprillikuu koosolekul finantsvõimekuse hindamise töövõtu aruteluga edasi liikuda; anda lähitulevikus välja täpsemad suunised, täiendatud juhendmaterjal ja usutavasti korraldada ka sellealane infotund.

Jaga artiklit:
Menüü