Tutvu audiitoriga – doktorikraadiga vandeaudiitor ja küberkaitse lektor, kes on julgelt valmis proovima kõike uut

Eesti Keele Instituut defineerib nomaadi kui rändeluviisiga rahva liiget. Vandeaudiitor Kaie Maennel on pikalt rännanud nii geograafiliselt kui akadeemiliselt, Austraaliast Inglismaani, siseauditist küberkaitseni. Nii võibki Kaiet pidada omamoodi nomaadiks, kelle üheks püsivamaks ankruks on kujunenud just audiitortegevus ja kodusadamaks ikka Eesti.

Kui Kaie lugu kirja panna läbi töökohtade, siis võib jääda mulje, et pärast audiitori erialale jõudmist on ta elu olnud väga üksluine. Kui seda kirjutada õpingute kaudu, siis võib tekkida arvamus, et pärast katsetusi ühel ja teisel erialal leidis ta küberkaitse valdkonnas endale sobivaima eriala. Kõige ilmekam on Kaie seikluslikust karjäärist ülevaate andmine elukoha(riikide) kaudu, sest reisimine ja maailma avastamine kirjeldab teda ehk kõige paremini. 

Kindlasti mitte raamatupidajaks

Kaie on pärit Tartu lähedalt, kuid keskkoolis käis ta Tartu linnas: „Mind kujundas perekond, kus haridus on alati olnud tähtis. Ema ei lasknud niisama olla, seetõttu oli väga oluline Treffnerisse minek, sealt edasi ülikooli.“ Gümnaasiumis huvitasid teda eeskätt keemia ja bioloogia ning ta kaalus isegi arstiks õppimist. 

„Elus on alati midagi sellist, mida sa teha ei taha, kuid lõpuks teed just seda – minu puhul oli selleks „millekski“ raamatupidamine. Minu ema oli ökonomist ja hiljem raamatupidaja, nii et nägin juba keskkooli ajal seda maailma ja teadsin, mis on deebet-kreedit, kuid ülikooli minnes mõtlesin, et ma ei taha mitte kunagi raamatupidamist või auditit teha, aga näed nüüd,“ naerab Kaie. Pärast keskkooli oli tal valida, kas jääda Tartusse ja õppida bioloogiat või minna Tallinnasse ja õppida majandust. Noorele inimesele tundus Tallinn huvitavamana ning nõnda alustaski ta õpinguid Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis, õppides ärijuhtimist. 

Enne ülikooli lõpetamist juhtus ta aga vabatahtlikuna tööle raamatupidajate konverentsile, mida korraldas Rita Ilisson (Raamatupidamise Toimkonna esimees aastatel 1993–2001), kes kutsus pärast konverentsi Kaie Raamatupidamise Toimkonda tööle. „Ma olin seal mitu-mitu aastat, olles Rita Ilissoni ja toimkonna liikmete tegevsekretär, aga aitasin ka sisuliste teemadega, näiteks raamatupidamise standardite loomisel,“ kirjeldab Kaie karjääri algust.

Eesti esimese segmendiaruandluse standardi mustand on, muide, Kaie tõlgitud ja kirjutatud: „Rita lubas proovida, kuigi Toimkond muutis seda kõvasti enne kinnitamist. See oli aga väga hea võimalus ja ma õppisin hästi palju. Sealt tekkis ka huvi ise raamatupidamist teha. Ma olin seda küll taskuraha teenimiseks teinud, kuid pärast Toimkonnas töötamist mõtlesin, et võiks natukene kõrgemal tasemel teha.“

Reisikihk valis töökoha

Raamatupidamise Toimkonnast läks Kaie siseaudiitoriks keskkonnaministeeriumisse: „Siseaudit mulle siiski väga ei sobinud, kuid juhtus nõnda, et Veiko Hintsov kutsus mu Deloitte’i tööintervjuule, assistendi positsioonile. Keskkonnaministeerium pakkus, et kui ma jään, siis nad saadavad mu kuueks kuuks Iirimaale õppima. Veiko aga lubas mu kohe kaheks nädalaks Kreekasse koolitusele saata. Kreeka ja päike kõlasid lahedamalt, nii et langetasin otsuse selle kasuks.“

Vähemalt praegu ametlik viimane Deloitte'i profiilipilt.

Lisaks võimalusele Kreekasse minna oli Kaie kursis ka Deloitte’i ülemaailmse arenguprogrammiga: „Ma teadsin, et tegu on suure rahvusvahelise firmaga, kus on kontoreid üle maailma ning võimalus on pärast kolme aastat Eestis kandideerida tööle välismaale. Mina soovisin minna ingliskeelsesse riiki ja Euroopast kaugemale, nii et valikus olid USA ja Austraalia. Adelaide’ist tehti intervjuu ning kutsuti kohe ka kaheks aastaks tööle. Veiko andis juhina samuti soovituse, aga samas oli kohustus tulla pärast seda Eestisse tagasi.“

2005. aastal pakkiski Kaie oma kohvrid, viis hommikul arvuti kontorisse ning samal õhtul lendas juba Austraalia suunas: „Kogemuste mõttes on Eesti eeliseks tema väiksus. Mul oli kolme aasta pikkune auditi tegemise kogemus Eestis, kus mul oli võimalus auditeerida finantsaruannete kõiki osasid ja teha auditit algusest lõpuni. Kui ma Austraaliasse läksin, siis oli mul senior analyst tasemel kolleege, kes ei olnud auditifaili osasid sektsioone puudutanudki. Eestis auditeerimine annab suurepärase baasi, sest väikesed auditid, mida sa teinud oled annavad kindlustunde, et sa saad igal pool mujal hakkama. Tuleb lihtsalt ekstrapoleerida suurema mastaabi peale.“

„Kui ma Austraaliasse tulin, siis sel ajal Eesti ehitas end üles ja paljud tehased olid uued. Ma mäletan, kuidas läksin oma esimese kliendi juurde Austraalias, milleks oli suur rehviettevõte Bridgestone. Nende tehasehoone oli 50ndatest–60ndatest ja ma mõtlesin, kuhu ma sattunud olen!? Sel hetkel tundus Eesti minu jaoks kaasaegsem kui Austraalia,“ kirjeldab Kaie naerdes. Kahe aasta pikkune periood venis küll kolmeaastaseks, sest head audiitorid on igal pool hinnas ja töö Austraalias oli põnev.

„Siin oli väga lahedaid kliente, keda Eestis auditeerida ei saa, näiteks viinamarjaistandused ja veinitööstused. Eestis meeldisid mulle aga turbatootmise firmad – minu meelest olid need väga lahedad, põnev oli näiteks turvast kokku lugeda inventuuri käigus. Mulle meeldibki, kui numbrite taga on „päris" varad. Jaemüügiettevõtete auditeerimine on huvitav – suurtematest näiteks Rimi, Harris Scarfe ja Gap,“ loetleb Kaie ettevõtteid, mida ta on saanud auditeerida.

Kusagil Austraalias…

2008. aastal Austraaliast tagasi tulles, tegi Kaie ära Eesti vandeaudiitori eksami, kuid litsentsi kasutamiseni läks mitmeid aastaid, sinna vahepeale jäi lühike kaugtöö kogemus Jaapanis elades ja  elu Inglismaal: „Austraaliast tulin ma tagasi, sest mu perekond on siin. Eestis elades käis minu abikaasa Berliinis tööl. Kui EasyJet lõpetas Tallinnasse lendamise, siis muutus selline elukorraldus väga keeruliseks ja me otsustasime Inglismaale kolida. Ma olin Austraalias töötanud ühe Deloitte’i partneri jaoks, kes soovitas mind Nottinghami kontorisse, kuhu mind ka tööle kutsuti.“

Teadmisjanu viis doktorikraadini

Inglismaa Deloitte’is tekkis võimalus ühineda võrgustikusisese globaalse koolitusmeeskonnaga, kes loob auditi- ja IFRS-alaseid koolitusi ülemaailmsele võrgustikule ja see suunas ka minu edasist karjääri. „2015. aastal Eesti Deloitte'i tagasi tulles sai minust Deloitte’i Kesk-Euroopa auditi koolitusjuht, millele lisandus poole kohaga auditi töö. Ma usun, et sa ei saa õpetada või koolitada kedagi, kui sa ise seda tööd aktiivselt ei tee. Nõnda olen ma auditit kogu aeg teinud, kuigi mitte 100%.“

Nomaad reisil ja tööl – tööl lennujaamas teel kusagile, kus lausa kaks arvutit lahti ja ise telefoni otsas, ju oli mingi kiire teema vaja lahendada.

Eestisse tagasi tulles tundis Kaie, et digitaliseeruvas majanduskeskkonnas ei ole võimalik auditeerida ilma IT-d põhjalikult mõistmata. Valdkond hakkas teda niivõrd huvitama, et ta kandideeris TalTechi küberkaitse magistrantuuri: „Esialgu ma muretsesin, kas mind üldse magistrisse vastu võetakse, kuid kui võeti, siis kas ma saan ikka hakkama – mina ja IT?! Otsustasin, et proovin ja saingi hakkama. Lõpuaktusel läksin oma magistritöö juhendajale aitäh ütlema, kui ta pakkus, et „Kaie, kas sa doktorantuuri ei taha tulla?“. Otsustasin proovida, sest pikk suvi ees, auditid olid tehtud ja ma mõtlesin, et pooleli saab alati jätta!“

Pooleli siiski Kaie ei jätnud, vaid tema doktorantuur oli tihedalt seotud õppimise ja koolitamisega, millega ta tegeles ka Deloitte’is: „Küberkaitse on väga interdistsiplinaarne ja seda on võimalik uurida läbi riskide hindamise ja inimlike aspektide kuni väga tehniliste teemadeni välja. Eesti on küberkaitses üks juhtriike ja meid tuntakse selles valdkonnas. Siin on NATO küberkaitsekoostöö keskus ning ma olen ise samuti osalenud Locked Shields küberkaitseõppustel. Doktoritöö ei olnud ainult raamatukogus istumine ja lugemine, vaid kuna minu huvi olid inimesed, õppimine, koolitused, tudengid, küberkaitseharidus, siis sai ka väga palju suhelda!“

Kuigi Kaie läks küberkaitset õppima, et mõista ka tehnoloogiat, siis audiitori vaatest sõnab ta, et ei pea olema IT-alast kõrgharidust, aga alusteadmised peavad olema. Kindlasti on kõigile audiitoritele väga kasulik end selles vallas koolitada: „Riskide hindamise metoodika, sealhulgas ka küberkaitses, on sarnane finantsaruandluse riskide hindamisega. Asja teeb aga keeruliseks, et kui me ei saa tehnoloogiast aru, siis peame usaldama ja tegema koostööd IT-audiitoritega. Aga vastutus jääb ju siiski allkirjastavale audiitorile.“

Audiitortegevuse tulevikust rääkides ei näe Kaie, et tehisintellekt või tarkvaraprogrammid sööksid lähitulevikus audiitorikutse välja: „Mina arvan, et põhiprotsessid ja lihtsamad tööd saab ära teha tarkvaraprogrammidega, aga keerulisemate teemade analüüsimiseks, hindamiseks ja suhtlemiseks on vaja inimest. Mina audiitorina ja akadeemikuna ei saa hetkel näiteks ChatGPD-d usaldada, sest kui mõelda, kust see oma andmed saab, mille abil sulle vastab, siis praegu on see 2021. aasta internet. Aga internet on täis igasuguseid põnevaid andmeid ja „fakte“, mida tuleb kontrollida. Usalda, aga kontrolli, nagu igasugune audiitori töö. Aga eks AI tehnoloogia areneb ning tulevikus me peame õppima sellega elama.“

Töö ja elu taas Austraalias

Kaie kaitses doktorikraadi 2021. aastal ning jätkas tööd nii Deloitte’is audiitorina kui Tallinna Tehnikaülikoolis teadurina. Hing ei andnud siin ka päris rahu ja väga sobivalt tehti Adelaide’i Ülikoolist pakkumine: „Mulle pakuti karjäärihüpet õppejõu kohale. Me olime abikaasaga alati naljatanud, et Austraaliasse võiks pensionile minna – Eesti talved oleme Austraalias, suvel jällegi Eestis. Ma kartsin alati, et pere luues jään „sunnismaiseks“, aga siiani on lapsed nõus meiega liikuma. Euroopa jääb meile alati koduks, aga võime ju proovida – kui ei meeldi, tuleme tagasi või on ka võimalik mujale minna.“

Kõigist Kaie lugudest õhkub püsimatust, kuid samal ajal on ta aastaid tööl olnud ühes võrgustikus: „Ma olen 21 aastat Deloitte’is auditit teinud. Audit on väga põnev ja alati leidub midagi uut, kogu aeg miski muutub valdkonnas, aga audit jääb auditiks. Mis ma edasi teen? Ma ei tea. Audiitori kutsest ma hetkel ei loobu, kuid vaatan, kuidas mul akadeemias ja õppejõuna läheb. Alati on võimalik juurte juurde tagasi pöörduda, aga ma annan endale natukene aega mõelda ja otsustada. Litsents on ikkagi raske tööga teenitud!“

Õppimine ei ole hobi

Praegu on uudne ja põnev teema kestlikkusaruandlus: „See on väga lahe! Mul jäi Inglismaal elades keskkonnaauditi õppimise mõte teostamata, aga ma olen mõelnud, et keskkonnaaudit, ESG ja keskonnasäästlikkuse teemad on väga põnevad. Ma arvan, et ma peaksin ühe magistri veel tegema, et tunda end kodus neil teemadel, et olla partner ja nõuandja. Ma jätan selle ukse lahti, sest ära kunagi ütle iial, aga Eestis on juba päris palju ESG teemaga tegelevaid audiitoreid, nii et küll jagub!“

Reisimine enne nutitelefone – Lonely Planet on aastaid mu reisikaaslaseks olnud – Z- ja alfa-generatsioonid ei kujuta vist ainult raamatu ja paberil kaardiga reisimist ettegi 😊.

Kõigi tööde ja õpingute kõrval on Kaiel siiski ka kasulikud päris hobid: „Mul on väga kasulik hobi – mulle meeldib süüa teha. Kokakunst on see, mis toidab pere ja teeb endale rõõmu. Mulle meeldib erinevaid retsepte katsetada ja end köögis proovile panna. Sportlikus vaates olen ma aastaid ujumas käinud!“

„Lisaks, reisimine paneb silmad särama. Kui on võimalik kuhugi minna, maailma avastada, uusi kohti näha, proovida midagi uut – see on see, mis vaba aja ära võtab. Alati ei pea kaugele reisima – ka kodu lähedal uude kohta jalutamine või metsas ja rannaskäik on põnev,“ kirjeldab Kaie oma reisikirge ja lisab, „meeldejäävaimad on ehk Argentiina, aga kodumaale lähemalt Norra. Lõuna-Aafrikas on imeline, näiteks Krügeri rahvuspark. Ma mõtlesin, et viis päeva rahvuspargis – mul hakkab igav! Aga siis ärkad hommikul üles, vaatad loomi ja sööd koos nendega hommikusööki nii, et kaelkirjak sööb puu otsast lehti ja sina autos võileiba. Ma ei kujutanud ette, et suudan olla mitmeid päevi mitte midagi tehes ja lihtsalt loodusega ühes, aga mõnikord on vaja aeg maha võtta. Igalt poolt leiab midagi põnevat.“ 

Argentiina, The Valley of the Moon – maakerale on mitu ringi peale tehtud, aga Kuu peale pole veel jõudnud.