Tutvu audiitoriga: Audiitorkogu juhatuse liige, kes on hea seisnud väiksemate audiitorettevõtjate eest

Eeli Lääne on big four taustaga vandeaudiitor, kelle karjäär algas programmeerijana ja jätkus (pea)raamatupidajana, mille baasilt sooritas ta vandeaudiitori kutseeksami ning alustas uuel erialal tööd KPMG-s. Pärast 13 aasta pikkust karjääri KPMG-s liikus ta edasi riigikontrolli, kuid praeguseks toimetab edukalt enda audiitorettevõtja alt ja on olnud tänu oma mitmekülgsetele kogemustele hea partner Audiitorkogu juhatuses. 

Eeli on tasakaalukas ja lahendustele orienteeritud ettevõtja, ingelinvestor ja Audiitorkogu juhatuse liige. Nüüd hakkab juhatuse kolmaastak täis saama ning kuna Eeli on oma lubadused täitnud, pidades oluliseks töövõiduks monitoorimisprotsessi arengut, siis 9. juunil toimuval üldkoosolekul ta uuesti juhatusse ei kandideeri. Küll aga julgustab ta teiste väiksemate audiitorühingute esindajaid, kellel on põnevaid ideid ja hakkamist, seda tegema. 

Programmeerijast raamatupidajaks ja pearaamatupidajast vandeaudiitoriks

Eeli on sündinud ja kasvanud Lõuna-Eestis ning pärast keskkooli läks ta küllaltki loogilise valikuna Tartu Ülikooli õppima. Matemaatika-füüsika eriklassi vilistlasena valis ta erialaks majandusküberneetika: „Ma soovisin õppida midagi majanduse ja matemaatika vahepealset, kuigi ma kaalusin ka informaatikat, siis ma ei olnud kindel, et olen programmeerija erialaks piisavalt püsiv. Küberneetikast kuulsin aga tänu ühele valdkonna esindajale, kes käis meile keskkoolis sellest rääkimas, Seda kogemust meenutades olen ka ise näiteks „Tagasi kooli“ programmiga käinud audiitorlusest koolides rääkimas.“

Esimeseks töökohaks sai aga just programmeerimine – raamatupidamisprogrammile väljundite kirjutamine. Töö õpetas talle programmeerimise kõrval ka raamatupidamist ning Abobase’is õpitu pealt julges Eeli edasi liikuda Estkompeximisse Tartu osakonna raamatupidajaks. Seal ta veel bilansivõimeliseks raamatupidajaks ei kvalifitseerunud, kuid kui Tartu osakond likvideeriti, siis saadud kogemuste baasilt liikus Eeli Tartu Majja pearaamatupidajaks.

Betoonelemente tootva ettevõtte pearaamatupidajana puutus ta ka esimest korda kokku audiitoritega – Mati Nõmmiste ja Eva Veinbergiga Rimessist: „See eriala tundus mulle hästi huvitav ning toona oli võimalik töökogemuse pealt vandeaudiitori eksamile minna, sest mul oli napilt vajalik kolmeaastane finantsalane töökogemus täis saanud. Tegin eksami ära ning samal ajal tõstatus Tartu Maja omaniku vahetus, mistõttu ma otsustasin KPMG-sse kandideerida, kuhu ma ka tööle sain ning alustasin senior assistendina, kuivõrd litsents oli mul juba olemas.“

Erasektorist avalikku sektorisse ja tagasi

Tööd big four’is peab Eeli väga raskeks, sest seal on suur oht läbi põleda ning töötajal peab olema väga hea pingetaluvus kuna hooajal olid pikad tööpäevad, erinevad meeskonnad ning igal nädalal uus klient ning uus meeskond. Teisalt ei saa seal toimuvat arenguhüpet mitte millegagi võrrelda: „Sealt saadav lai maailmapilt ja arusaamine erinevatest valdkondadest on asendamatud. Kuigi audiitori töö iseloom on selline, et lühikeses perioodis on väga palju vaja teha, siis majanduses headel aegadel on rohkem rutiinset tööd. Praegu on aga majanduses raske ja siis ka audiitoritel on rohkem tööd, sest kõigesse peab kriitilisemalt suhtuma.“

Pärast aastaid KPMG-s jätkas Eeli karjääri riigikontrollis, kus ta tegi samuti finantsauditit: „Riigisektor on suhteliselt jäik ja seda on raske pöörata. Avalikus sektoris töötamine vajab rohkem sotsiaalset närvi kui minul on. Teisalt, Juta Maar on Eesti avaliku sektori raamatupidamise korraldamises teinud ära väga suure töö ning kokku koondanud kõigi riigiasutuste raamatupidamise nõnda, et riigiasutuste üleselt on käekiri ühtlustatud. Ma ise tunnen, et riigikontrollis sain mõtestatud metodoloogilist tausta rohkemgi kui KPMG-s.“

Pärast viit aastat riigikontrollis mõistis Eeli siiski, et tahab jätkata vandeaudiitorina erasektoris, kuid seekord oma ettevõttes: „Riigikontroll andis mulle mõtlemisaja, kas ma suudan üksinda toimetades nii projekte sisse tuua kui need ära teha. Kui ma viimaks üksikaudiitori kingadesse astusin ja sõnum levima hakkas, siis võtsid ka mõned KPMG-aegsed kliendid, kes ei olnud enam kasvufaasis, ühendust. See oli tunnustus, mis siis, et meil oli viimati nendega koostöö kümme aasta varem, aga mu tehtud tööd väärtustati ja see andis julguse, et ma saan üksinda hakkama.“

Kuigi ettevõttes toimetab Eeli tõesti üksinda, siis edu saladuseks peab ta siiski varem tekkinud võrgustikku: „Mul on koostöövõrgustik ja kui ma sügisel töid planeerin, siis sõlmin ka eelkokkulepped. Vandeaudiitoritest mõtteklaaslasi jagub samuti, kuigi sageli on soov ja vajadus mõtteid vahetada just auditihooajal, aga siis on kõigil kiire, tund aega leitakse aga ikka.“

Otsus kandideerida Audiitorkogu juhatusse

Üksinda töötamise kogemus tõi ka arusaamise, et eriti palju on Audiitorkogust kasu just väiksematel audiitorettevõtjatel. Enne 2019. aasta Audiitorkogu juhatuse valimisi olid audiitorite seas justkui mingid hirmud üleval ning Eeli mõtles, kas ja millega oleks tal võimalus Audiitorkogu töösse panustada. „AK funktsioonid on metodoloogia arendamine, koolitamine ja liikmete esindamine – need funktsioonid on ja jäävad. Mina tulin aga AK juhatuse ringi väiksemate audiitorettevõtjate töö tagasiside andmise ja pakendiauditi teemadega,“ selgitab Eeli ja tõdeb, et püstitatud eesmärgid on ta ka täitnud. „Koostöös Angelika ja Märt-Martiniga juurutatud „monitoorimine+“ teenust testisin ka ise ning see on väga heaks tagasisideks üksi praktiseerivale vandeaudiitorile.“ 

„Vajadus väiksemate AEV-de esindajate järele juhatuses ei ole aga kuhugi kadunud ja kindlasti peaks ka seekord kandideerijate seas olema nende esindajad – sealt tuleb info, millest väiksemad ühingud puudust tunnevad,“ annab Eeli selle mõttega märku, et ise ta seekord kandideerida ei plaani.

Reisidele on Eelit viinud nii soov puhata, töö ingelinvestorina kui huvi koduloo vastu. Eeli usub, et tema reisipisik ja ettevõtlikkus pärinevad üpris kaugest ajast. 19. saj lõpus, kui Eestis tekkis talupoegadel maa puudus ja seda mindi otsima teistest Venemaa kubermangudest, siirdus Eeli vanaisa-vanaisa majandusliku iseseisvuse saavutamiseks Siberisse Altai mäestiku lähedale. Eeli käis 2019. aastal tädiga Siberis, vanaisa 100. sünniaastapäeval tema sünnikohta ja tema vanaisa poolt asutatud Estonia küla otsimas. Nad leidsid selle üles, kuid kahjuks väga mahajäetuna. Shipunova muuseumis oli aga vanavanaisa pilt. 

Oma ettevõtte ja Audiitorkogu juhatuse liikmeks olemise kõrval on Eeli ka ingelinvestor. Ligi kuus aastat tagasi juhtus ta koolitusele, kus esines Heidi Kakko, toonane äriinglite assotsiatsiooni tegevjuht, kes äratas selle huvi: „Start-up’ide maailm on hästi huvitav. Esitada idee investoritele viieminutise pitch’imisega tundus mulle ilmvõimatu kuni ma seda näinud ei olnud. Muidugi on see ka koolitamise teema, aga see usk, et ma saan sellega hakkama ja just minu idee lendab… see on väga huvitav maailm. Teisest küljest, vandeaudiitori vaates, tahaksin aru saada, mille eest on investorid valmis üüratuid summasid investeerima. Kas on kätte jõudnud aeg, kus näeme investori bilansis varana ajusid ehk inimkapitali?“

Tööst vabal ajal

Investeerimine on Eelit viinud ka välismaale, kuid peaasjalikult võtab ta reise ette omal käel: „Me oleme juba 2000. aastate algusest iga-aastaselt kusagil kaugemal reisil käinud. Esimene kaugem reis viis Sri Lankale, õnneks oli see ka üks vähestest kordadest, kui kasutasime reisikorraldaja abi. Tagantjärele vaadates oli see vedamine, sest olime Sri Lankal 2004. aasta jõulude ajal, mil toimus India ookeani maavärin.“

Pärast tsunamit, Sri Lankal 2004. aasta detsembris.

Eeli oli tol päeval oma reisiseltskonnaga juba varakult jõe peale läinud ning ühel hetkel hakkas vesi kiiresti tõusma ja vastassuunda suruma. Ka kohalike jaoks oli see võõras olukord, nii et esialgu oli palju segadust, kuid kui viimaks uudis katastroofist levima hakkas, siis korraldati nad juba otse kogunemiskohta: „Meil oli tol päeval palju õnne – olime varakult hotellist ära läinud, kuid me olime ka passid ning krediitkaardi kaasa võtnud. Kõigest muust jäime ilma, sest meie hotellituba oli esimesel korrusel ja vesi ujutas selle üle. Passid olid olemas ja juba paar päeva hiljem saime Soome riigi korraldatud lennuga koju. Loodusel on suur jõud, mille vastu inimene ei saa, kuid saab selleks valmis olla.“

Namiibias 2006. aastal.

Edasist reisikihku see esimese kaugema reisi hirmutav kogemus ei vähendanud ja nii on käidud Brasiiliast Indiani ja Miamist Namiibiani. Viimastel aastatel ei ole Eeli pikemaid reise muidugi ette võtnud, kuid kui küsida, kuhu ta tahaks järgmiseks minna, siis tulevad kiiresti vastuseks Jaapan, Austraalia ja Lõuna-Ameerikast midagi, kiirele loetelule järgnes aga naer, sest ilmselgelt on palju veel käia ja näha.

Mehhikos 2017. aastal.

Sportides läbi elu

Eeliga rääkides jookseb kuldse niidina läbi kõigi ta tegevuste sport. Ta jõudis spordini läbi ujumisklassi: „Trennid toimusid iga päev, mingitel aegadel suisa kaks korda päevas – nagu tippsportlase elu. Kuna koolibassein ei töötanud, siis pidime seiklema üle Tartu erinevates ujulates, mis andis edasiseks eluks väga hea ajajuhtimise oskuse.“

"Kui mul on aega pool tundi, siis ma teen ühe viiekilomeetrise ringi; kui mul on aega tund, siis ma teen kaks viiekilomeetrist ringi, kui mul on aega kaks tundi, siis ma lähen Kekkose rajale. Need on talvemõnud," kes kirjeldab, kuidas sport on õpetanud talle ajajuhtimist. Esimese Tartu maratoni läbis ta 13-aastaselt, kui tegelikult ei tohtinud veel maratonil osaleda. Päris enda nime all läbis ta maratoni kaks aastat tagasi.

„Mulle tundub ka, et mu elus on tähtis roll olnud vanaemadel – üks vanaema oli tragi aiapidaja, millega ta nakatas mindki; teine aga ettevõtlik perekonna ühendaja, kes oli ka väga sportlik – ta tegi käte peal seisu ja armastas suusatada, just nagu mina,“ kirjeldab Eeli ning jätkab, „mulle meeldib ka rulluisutada, mäesuusatada, jooga, zumba. Ma ei ole jäänud kindla spordi juurde, vaid lähtun päevast ja tujust. Regulaarne sportimine aitab vaimset pinget tasakaalustada.“

Ka Audiitorkogu juhatuse liikme tööst vabanevat aega ei kavatse Eeli niisama logeledes raisata, vaid töid ja tegemisi jagub nii oma aiamaadel kui sportides. Näiteks mõlgutab ta mõtteid golfiga tegelemine tõsisemalt ette võtta: „Golfihooaeg kattub suuresti auditihooajaga, kuid välismaal saaks pikemalt mängida. Enne peaksin aga selle alaga sõbraks saama.“ Kuna Eelile on ka audiitorite pealekasv südamelähedane teema, siis ilmselt võib teda ka edaspidi kuulda näiteks „Tagasi kooli“ programmis audiitorlusest rääkimas.