Tutvu audiitoriga: vandeaudiitor, kes seisab Eesti audiitorite huvide eest Euroopa Komisjonis

Vandeaudiitor Mirjam Suurekivi on väga mitmekülgse karjääriga, olles töötanud nii raamatupidajana, audiitorettevõtjas vanemkonsultandina, ärikontrollerina kui nüüd juba seitsmendat aastat rahandusministeeriumis raamatupidamisvaldkonna esindajana. Lisaks on ta seisnud ka Euroopa Komisjonis Eesti huvide eest nii auditi- kui raamatupidamise direktiivide muutmisel ja praegugi on Mirjamil käed-jalad tööd täis just Eesti huvide esindamisel äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eelnõu kompromissteksti kujunemisel. 

Ametnike laiskusest räägitakse pahalugu stereotüüpseid lugusid, kuid vandeaudiitor Mirjam Suurekivi tõestab, kuidas audiitorina ta keskpärasusega ei lepi ning teoreetiliste teadmiste kõrval hoolitseb ka selle eest, et tal oleksid kogemused, kuidas praktikas asjad käivad. „Mu südametunnistus ei luba teha ainult teoreetilisel teadmistel midagi,“ selgitab Mirjam, „ma tahan, et mul oleks nii praktilised oskused kui teoreetilised teadmised, mis võimaldavad teha kaalutletud otsuseid."

Rootsi keele klassist finantsvaldkonda

Mirjam õppis põhikooli lõpuaastad ning gümnaasiumiosa Gustav Adolfi Gümnaasiumis ning kuigi ta sai ka matemaatikaklassi sisse, siis väga iseteadlikuna otsustas ta minna rootsi keele klassi, kuigi oli juba otsustanud, et soovib majandust õppima minna. „Rootsi keele klassis oli väga tore õppida – meil oli väga palju ühisüritusi, käisime Rootsis ja rootslased käisid siin. Seal õpiti toona hoopis teisiti kui siin, kõik oli vabam. Nagu ma oma laste pealt näen, on ka meil nüüd samamoodi.“ Just rootsi keele õpetaja andis Mirjamile ka puudujate päeviku pidada ning ütles juurde, et „sina kui numbrite inimene saad sellega paremini hakkama“. 

Nagu ta juba põhikooli lõpus oli otsustanud, siis pärast gümnaasiumi läks ta Tallinna Tehnikaülikooli ärikorraldust õppima, majandusarvestuse suunal. Juba kooli kõrvalt alustas ta ka töötamist, sest nägi, et ilma töökogemuseta läbi ei löö: „Ma ise käisin ennast Würthi pakkumas, kuhu mind ka tudengina vastu võeti. Ülikooli kõrvalt on keeruline tööl käia, sest kindlat graafikut on võimatu kokku leppida, aga nad tulid mulle nii palju vastu kui said ja ma tegin nii palju kui ülikool lubas.“

Asendamatu töökogemus ja parimad sõbrad audiitorettevõttest

Pärast ülikooli nägi Mirjam audiitorbüroo töökuulutust ja otsustas kandideerida. Würthis oli ta küll audiitoritega kokku puutunud, aga ülikoolis oli vaid põgusalt mainitud, mis audit üldse on. „2008. alustasin tööd EY-s, kuhu võeti toona palju konsultante, kuid mõne kuu pealt saadeti nii mõnigi meist ära. Minu jaoks oli see töökogemus väga edasiviiv ja motiveeriv,“ kirjeldab Mirjam algusaegu auditis.  

„Ma väga soovitan kõigile arvestusala üliõpilastele audiitorbüroosse tööle minna. See on töökogemus, kus sa näed, kuidas erinevad ettevõtted on ülesse ehitatud ja toimivad. Würthis töötades nägin ainult müügipoolt, aga sellest jääb väheks. Raamatupidamine on tervikpilt, aga kui töötada seal ainult ühes osas, siis ei näe, kuidas firma kogu äri töötab,“ selgitab Mirjam ja lisab, „auditis konsultant olles näed sa aga seda kõike.“

Mirjam kirjeldab elavalt, kuidas üks tema esimesi kliente oli Balbiino ning ta käis muu hulgas vaatamas jäätise tootmist – nägi, kuidas toimub nii tehases tootmine, müük, turustamine, klientidega suhtlemine, kauba hankimine. „Lõbusaid hetki jagub auditis ka – näiteks kalatööstuse auditit tehes saadeti mind alustuseks külmlattu, kus on –20° – läksin sisse ja hakkasin ühte olulise laojäägiga toodet lugema. Kalafilee oli kusagil kõrgustes ja nuputasin, kuidas seda mõõta?!“

„Mul väga vedas klientidega, sest ma sain väga suuri ettevõtteid teha: mul oli börsiettevõtteid, ma auditeerisin Eesti Panka, finantsinspektsiooni, kinnisvaraettevõtteid. Ma sain tõesti palju suurte ettevõtete sisse vaadata ja see arendab. Tänu sellele oli mul ka ärikontrollerina lihtne edasi minna,“ võtab Mirjam karjääri auditivaldkonnas kokku. Lisaks suurepärasele töökogemusele leidis ta sealt ka eluks ajaks sõbrad – tüdrukutekamp, kellega tihti kokku saadakse: „Minu meelest on töö juures väga oluline meeskond, kellega sa töötad – see on üks olulisemaid aspekte töö juures.“

Mitmekülgselt arenenud karjäär

Vandeaudiitori kutseeksameid hakkas Mirjam juba EY-s tegema, kuid kutseni jõudis ta töötades ABB-s, ühe Eesti suurema masinatehase ärikontrollerina. Mirjam hakkas just lapsehoolduspuhkuselt naasma, kui rahandusministeerium tegi värskele vandeaudiitorile nii huvitava pakkumise, et otsus ABB-st edasi liikuda tuli kergelt: „Nad pakkusid mulle raamatupidamise direktiivi ning audiitortegevuse direktiivi seadusesse ülevõtmist ja nõustamist. Näha, kuidas seaduseloome töötab, tundus väga huvitav.“

Matkamine aitab töömõtteid eemale peletada.

„Mu karjäär ongi selles mõttes hästi kihvtilt läinud, et alguses tegin ma üht osa raamatupidamisest, seejärel olin auditis ning olen töötanud ka ärikontrollerina. Nüüd aga olen regulatsioonide loomise ja poliitika kujundamise juures, ka Euroopas. See teekond on mind väga palju arendanud,“ räägib Mirjam ning soovitab lugeda raamatut „Maailm kontoris“ (alustada võib ka blogist), „see on halenaljakas, aga mõnikord on küll tunne, et olen sinna maailma sattunud.“

„Mul oli erasektorist avalikku sektorisse väga raske sisse elada – ma tahtsin kõike muuta,“ naerab Mirjam. „Ma oleksin alustanud normitehnika eeskirjaga – kuidas seaduseid üldse kirjutatakse. Audiitorina, numbriinimesena kirjutaksin ma kõik selgelt lahti, mitte ei viitaks kümne erineva paragrahviga. Paraku ei ole see minu võimuses ning tänaseks ma olen õppinud sellega elama.“ Seadusloome on väga keeruline protsess, kuid näiteks koroona on muutnud ametnike kokkusaamise harjumusi ning nüüd on seadusloome vähemalt kiirem.

Eesti esindajana Brüsselis.

Kestlikkusaruandluse direktiivi põhjal võib Euroopa seadusloomet kirjeldada järgnevalt: „Euroopa Komisjon teeb väljatöötamiskavatsused, mõjuanalüüsid ning loob direktiivi teksti ja seejärel hakkavad 27 liikmesriiki lugema ja vaidlema kuni jõutakse kompromissini. Järgmisena läheb see Euroopa Parlamenti, kus samuti vaieldakse ning jõutakse omakorda kompromissini, millele järgneb direktiivi ülevõtmine, kus on omakorda tõlgendusruum. Direktiiv annab alati valikuvabadust, sest mõnes punktis võib liikmesriik läheneda nii- või naapidi. See tähendab, et Euroopa Liidus ei ole meil kõik päris ühtne ning algtekstist, mis Komisjon kirjutas, saab kompromisside kompromisside kompromiss,“ selgitab Eesti esindaja auditi- ja raamatupidamise direktiivide alal Euroopa Komisjonis.

Mirjam ütleb, et Euroopa Komisjonis on auditi kogemusest väga palju kasu, sest ta teab nii standardeid kui seaduseid: „Tihti on läbirääkimiste laua taga juristid ning suurriikide tiimis võib olla 10–15 inimest, kuid Eestit esindab väike meeskond ja me peame kõike teadma – ma saan sisuliselt kaasa rääkida tänu oma kogemustele.“

Koroonakriis on liikmesriikide koostöö Komisjonis muutnud aga kiiremaks ja operatiivsemaks: „Varem käis töö väga aeglaselt – tuli kohale lennata ja läbirääkimisi pidada, nõnda mitu kuud. Nüüd aga lepitakse kokku tervepäevane virtuaalkoosolek, kus võetakse kogu direktiiv ette ja kui aega puudu jääb, siis lepitakse järgmiseks nädalaks järgmine tervepäevane koosolek. Ettevalmistusaega kahe kohtumise vahel on väga lühike.“ Sellevõrra rohkem väärtustab ta väga häid suhteid Audiitorkoguga, kust saadakse kiirelt sisulisi vastuseid. 

Kestlikkusaruandluse direktiivi teemal jätkates selgitab Mirjam, et alguses oli hästi raske mõista, kuidas me nüüd hakkame maailma parandama läbi aruandluse: „Ma mõtlesin, et me peaksime ju päris tegevusi tegema – nagu me võtsime üheselt vastu otsuse, et diiselautosid 2030. aastast enam ei toodeta. Kas sellised tegevused ei aitaks rohkem keskkonnahoiule kaasa? Aga tegelikult on aruandlus üks distsiplineerimise viis, sest me ei ole Hiina, kus ühel päeval lihtsalt öeldakse, et diiselautodega enam ei sõida – meil on vaja kokkuleppeid ja üleminekuperioodi. Kestlikkusaruandlus muutub kindlasti väga-väga oluliseks. Euroopa Liit on selle suuna võtnud ja sellest ei taganeta.“

Palju rolle ja suur kingakapp

Mirjam on määratud ka rahandusministeeriumi esindajaks AJN-i ja ta naerab, et tal on tõesti hästi suur kingade kapp ja tuleb mõelda, mis rolli kingad jalga panna: „AJN-i kingad on täitsa eraldi kingad, kus ei saa olla mõjutatud tegevusest ametnikuna, audiitorina või raamatupidajana. Neil koosolekutel tuleb lähtuda avalikust huvist – see hõlmab kodaniku ja riigi laiemat huvi millegi vastu, mis meid kõiki puudutab – olgu see siis puhas õhk või looduskkeskkond. Audiitortegevuse mõttes on avalik huvi suurem kui avaldatakse mõne sellise ettevõtte finantstulemused ja audiitoriaruanne, kuhu on paljud meist investeerinud või kui selle ühingu tegevusest sõltub mõni elutähtis teenus. Kodanikku võiks näiteks huvitada selle omavalitsuse tegevus- ja finantstulemused, kus ta elab.“

Kuigi Mirjam on kõigi oma rollidega väga rahul, siis  küsimuse peale, kas ta näeb ennast pigem avalikus sektoris karjääri tegemas või kaalub ka audiitori elukutsel jätkamist, naerab ta et „kõik sõltub heast pakkumisest – mul saab maagiline seitsmeaastane tsükkel varsti täis ja tunnen, et tegelikult soovin edasi areneda, ennast täiendada ja uusi väljakutseid vastu võtta“. 

Oma loovust väljendab Mirjam edukalt näiteks võrratuid torte küpsetades.

Toredaid rolle jagub Mirjamile ka vabaks ajaks ning ta üllatab väga pika hobidenimekirjaga: „Mu töö on väga ratsionaalne ja täpsust nõudev, kuid selle kõrval on mul ka loovam pool. Lisaks spordile, millega saab töömõtteid eemale peletada, tegelen ma hästi palju loovate tegevustega. Näiteks teen ma torte – ma tõesti naudin küpsetamist ja kõik sugulased teavad, et toon külla tulles torti. Lapsel tulebki sünnipäev, nii et lähen ka täna õhtul koju torti tegema – soovis oma koera pildiga torti.“

Tütre sünnipäevaks küpsetatud tort.

Lisaks aga meisterdab Mirjam käsitöökaarte; kui euro tuli, siis meisterdas rahvusmustrites münditaskuid; on teinud nii savist kui klaasist asju ning on valmis nimekirja laiendama. Olulisel kohal on ka perega matkamine ja reisimine: „Viimase aja avastus on matkaauto, mis lastega on suurepärane. Kogu Eesti saab risti-põiki läbi sõidetud, lisaks ka naaberriigid. Väikeste lastega väga kaugele ei ole läinud, aga koroonaajal on eriti tore iga hommik olla uue ilusa järve kaldal ja nautida vaadet.“

Sümboolne pilt Taist - Mirjam on sündinud tiigriaastal ning armastab väga nii loomi kui reisimist.