Kirjuta meile numbritest

Tähtaeg: 30. juuni 2018
Tööde saatmine: SIIN

Audiitorkogu, Rahandusministeeriumi, Raamatupidajate Kogu ja Siseaudiitorite Ühingu arvestusalaste uurimustööde konkurss.
Viie parima töö vahel jaguneb auhinnafond 3700€.

Tingimused

Konkursitöö võib olla:
aktuaalset teoreetilist või praktilist majandusarvestuse probleemi käsitlev ja lahendav kompleksne uurimus, mis sisaldab oluliste probleemide analüüsi, lahendamist ja oma seisukohtade põhjendamist; või

teatud küsimuste lühiuuring, milles on kasutatud erialast kirjandust, statistilisi andmeid jmt. Töös on vajalik järelduste esitamine ja suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uurimiseks.

Töö tuleb esitada pdf-formaadis eesti või inglise keeles.

Konkursitöö peab olema valminud 2017/2018. aastal ega tohi olla varem avaldatud.

Hindamiskriteeriumid

• Teema või käsitluse uudsus ja aktuaalsus – päevakohasus, valdkonna tulipunktid
• Uurimistulemuste kasu valdkonna arengusse – rahvusvaheline kasutatavus, töö laiem mõju eriala arengule
• Järelduste kvaliteet – uus teadmine, järelduste praktiline kasutatavus
• Teemakäsitluse sügavus – teema käsitlemise põhjalikkus, kasutatud allikate valik
• Keelekasutus – lihtne ja arusaadav tekst, erialase terminoloogia kasutamine

Konkursile esitatud töid hindab komisjon, kuhu kuuluvad Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Siseaudiitorite Ühingu ja Raamatupidajate Kogu esindajad.

Valik Soovituslikest teemadest

1.Välisaudit

1.1 Pakendiarvestuse üldpõhimõtete väljatöötamine.

1.2 Vandeaudiitori kutsetegevuse alustamiseks vajaliku ettevalmistuse taseme, teadmiste, oskuste, vilumuste ja isikuomaduste kontrollimise regulatsiooni ja korralduse võrdlus Eestis ja naaberriikides.

1.3 Mõõdikud auditi kvaliteedi hindamiseks.

1.4 Audiitorite avaliku järelevalve süsteemi ülesehitus Eestis ja naaberriikides.

1.5 Olulisuse kontseptsiooni rakendamine raamatupidamise aastaaruandes avalikustamisele kuuluva informatsiooni määratlemisel IFRS-i käsitluses.

1.6 Viimaste aastate arengud vandeaudiitorite poolt pakutavate teenuste turul (sh muu äritegevus) ning tulevikuperspektiivid.

1.7 Auditi mõju informatsiooni usaldusväärsuse määra kasvule ning investorite otsustele pikaajalisteks kapitalipaigutusteks.

1.8 Auditi poolt loodud lisandväärtus versus auditeerimata raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse tõstmisega kaasnevad tehingukulud investeerimisotsuste tegemisel.

1.9 Auditi roll finantsstabiilsuse tagamisel ühiskonnas.

1.10 Audit majanduskasvu mõjutajana.

1.11 Audiitortegevuse mõju majanduskasvule investeerimisotsuste tegemiseks vajaliku finantsaruandluse usaldusväärsuse tõstmise kaudu.

1.12 Ettevõtete aruandluse usaldusindeksi rakendamine aruandluskeskkonna hindamisel.

1.13 Ettevõtete aruandluse usaldusindeksi arvestusmetoodika edasiarendamise võimalused.

1.14 Revisjoni instituut Eesti õigussüsteemis: võimalused ja puudused.

1.15 Vandeaudiitori rolli suurendamise võimalused avalikkuse silmis.

1.16 Avalik-õigusliku Audiitorkogu ja avaliku järelevalve süsteemi rahastamismudelite alternatiivide analüüs.

1.17 Vandeaudiitori aruande väljastamise õiguslikud tagajärjed ja avalik huvi.

1.18 Kutseühenduse-sisese kvaliteedikontrolli mõju audiitortegevuse turu konkurentsiolukorrale.

1.19 Praktiseerijate ja järelevalve koostööst kvaliteedikontrolli korraldamisel Euroopa riikides.

1.20 Audiitori ja kliendi vahelised võimalikud eriarvamused kutsetegevuse osutamisel ja nende lahendamine.

1.21 Kasu ja kahju kohustusliku auditikohustuse vähenemisest

1.22 Siirdehindade rakendamine versus panditulumaks – kumb on parem?

1.23 Ettevõtte sisese raporteerimise (management reporting) raamistiku baasprintsiipide väljatöötamine

2.Siseaudit

2.1 Siseaudiitorite ülesannete ja siseauditeerimise areng Eestis.

2.2 Auditikomitee liikmete kompetentsid - nõuded ja tegelikkus.

2.3 Siseauditi võimalused organisatsiooni valitsemise ja riskijuhtimise arendamisel.

2.4 Siseauditi üksuse roll organisatsiooni kontrollikeskkonna kujunemises.

2.5 Siseauditeerimise mõju raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kvaliteedile.

2.6 Organisatsioonisiseselt ja –väliselt kindlust ja nõu andvaid töid teostavate üksuse tegevuste koordineerimine, kas müüt või reaalsus, IIA standard 2050?

2.7 Organisatsiooni riskijuhtimise arendamine, konkreetse organisatsiooni näitel.

2.8 Teise kaitseliini ressursi kasutamine siseaudiitorite poolt siseauditi projektides.

2.9 Infotehnoloogiliste rakenduste kasutamise mõju siseauditeerimisele.

2.10 Siseaudiitorite sertifitseerimine – eesmärgid, tegelikkus ja arengud.

2.11 Siseauditeerimise õpetamine Eesti ülikoolides ja teistes kõrgkoolides.

2.12 Eesti siseaudiitorite kutseühingu tegevus siseaudiitori kutse arendamisel.

2.13 Küberturvalisusega seonduvate riskide hindamine ja siseauditeerimine (emailid, sotsiaalmeedia, veeb).

2.14 Kriisijuhtimise planeerimine siseaudiitori kaasabil.

2.15 Siseauditeerimisel kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine.

2.16 Kaasaegse organisatsiooni ootused siseaudiitorile.

2.17 Väikeste siseauditiüksuste (1-2 siseaudiitorit) väljakutsed/strateegiad vastamaks IIA standardi nõuetele.

3.Finantsarvestus

3.1 Arvestusalane lihtsustamine: võimalus halduskoormuse vähendamiseks või oht majanduslikule aktiivsusele?

3.2 Üldotstarbelise finantsinformatsiooni roll majanduse arengu ja stabiilsuse saavutamisel muutuvas majanduskeskkonnas.

3.3 Arvestusala eksperdi elukutse perspektiivikus karjäärivaliku seisukohalt.

3.4 Õigusvastaste ja teeseldud tehingute kajastamine majandusarvestuses.

3.5 Infotehnoloogiliste muudatuste mõju arvestusala korraldamise ja aruandluse arengutele.

3.6 True and fair view kontseptsiooni rakendamine uue raamatupidamisdirektiivi valguses.

3.7 Levinumate Eestis kasutatavate majandusarvestuse tarkvarade vastavus raamatupidamise seaduse muudatuste (digipööre) nõuetele.

3.8 Arvestusvaldkonna mõistetesüsteemi metodoloogilise täpsuse olulisus.

3.9 Arvestusvaldkonna terminoloogia analüüs (seosed teiste valdkondadega).

3.10 E-majandus: majandusarengu vältimatu eeldus või loomulik tulemus?

3.11 Arvestusala asjatundja kutsekvalifikatsioonisüsteem Eestis ja võrdlus rahvusvaheliste analoogidega.

3.12 Majandusarvestuse õppekavad Eesti kutse- ja kõrghariduse süsteemis.

3.13 Arvestusala õppekavade lõpetajate tööturule rakendamise võimalused tulevikus.

Võitjad


2017. aasta konkursi võidutööd

Arvestusalaste uurimustööde konkursi 2017 hindamiskomisjoni otsusega jaotus konkursi auhinnafond 3700 eurot alljärgnevate tööde vahel:

• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd: Kea Kullerkann magistritöö Hobuste kajastamine Eesti ettevõtete raamatupidamises (juhendaja Margus Tinits) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias lõpu- ja bakalaureusetööd: Olga Poljakova bakalaureusetöö Laenupõhise P2P ühisrahastuse tehingute maksustamise ja raamatupidamises kajastamine era- ja juriidilise isiku näitel (juhendaja: Diana Tandru) – hindamiskomisjoni antud väärtuspunktide kaalumise tulemusena.

• Eriauhind „Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö“: Vilve Raik magistritöö Tegevuspõhise ja kliendikeskse juhtimisinformatsiooni rakendamine otsustes (riigiasutuste juhtide näitel) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

• Eriauhind „Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus“: Chrislin Nestra magistritöö Sotsiaalse auditi läbiviimist mõjutavad tegurid Eestis – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

• Eriauhind „Parim audiitortegevuse alane uurimustöö“: Roman Budarov magistritöö Auditi efektiivsuse suurendamine muutuval audiitorteenuste turul – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

2016. aasta konkursi võidutööd

• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias magistri- ja doktoritööd: Liis Talpas doktoritöö The Theoretical Bases for the Preparation of Financial Statements for SMEs: the Case of Estonia (juhendaja Lehte Alver) – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

• Parim arvestusalane uurimustöö kategoorias lõpu- ja bakalaureusetööd: Käthy Laar bakalaureusetöö Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi järgimisest mikroettevõtetes (juhendaja Natalja Gurvitš) – hindamiskomisjoni antud väärtuspunktide kaalumise tulemusena.

• Eriauhind „Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö“: Elisabeth Niinepuu magistritöö USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted ja nende ühildamise võimalikkus rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega  – hindamiskomisjoni antud väärtuspunktide kaalumise tulemusena.

• Eriauhind „Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus“: Sirli Heinsoo magistritöö E-arvetele üleminekut mõjutavad tegurid Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete näitel  – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

• Eriauhind „Parim audiitortegevuse alane uurimustöö“: Kätlin Soon magistritöö Audiitorettevõtjate hinnangud kvaliteedikontrolli süsteemile Eestis  – hindamiskomisjoni üksmeelne arvamus.

Võitjate vahel jagunes auhinnafond 2170 eurot.

2015. aasta konkursi võidutööd

• Peapreemia: Parim magistritöö - „Kohaliku omavalitsuse maksejõuetuse ohu hindamine (Eesti omavalitsuste näitel)“, Eveli Vaher, juhendaja Margus Tinits

• Peapreemia: Parim bakalaureusetöö - „Äristrateegia mõju ettevõtte finantstulemusele (AS Estonian Air näitel)“, Regina Albogatšijeva, juhendaja Jaan Alver

• Eriauhind: Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö - „Majandusarvestuse protsessi mõjutavad tegurid tsentraliseeritud raamatupidamise tingimustes Tartu Vangla näitel“, Anna Kudimova

• Eriauhind: Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus - „Tugiteenuste ühendamise projekti kulg riigiasutustes“, Jaana Saluste

• Eriauhind: Parim audiitortegevusalane uurimustöö - „Auditikomiteed Eesti avaliku huvi üksuste näitel”, Tiiu Lauri

Võitjate vahel jagunes auhinnafond 3700 eurot.
Võitjad kuulutati välja 10. detsembril 2015 Eesti Raamatupidajate Kogu teabepäeval.

2014. aasta konkursi võidutööd

• Peapreemia: Parim magistritöö - „Integreeritud aruandluse arengusuunad Balti energeetikaettevõtete näitel“, Jaanus Nestra, juhendaja Toomas Haldma

• Peapreemia: Parim bakalaureusetöö - „Õiglase väärtuse kontseptsiooni rakendamise hindamine - teoreetiline käsitlus“, Heiki Hanni, juhendaja Inno Kalberg

• Eriauhind: Parim finantsarvestust käsitlev uurimustöö - „Finantsaruannete pettuste analüüs“, Kristi Nõlvak, juhendajad Krista Aas ja Margus Tinits

• Eriauhind: Uudne ja huvitav arvestusalane teemakäsitlus - „The Effect of Audit Committee Formation and Activity on Organisations in Estonia“, Maris Valts, juhendaja Ülle Pärl

• Eriauhind: Parim audiitortegevusalane uurimustöö - „Finantsaruannetes esinevate väärkajastuste väljaselgitamine mittetulundusühingute näitel“, Marvi Meriniit, juhendajad Toomas Haldma ja Sergei Tšistjakov